Olles tuntud oma õitsva majanduse ja maailma ühe juhtiva finantskeskuse poolest, on Luksemburg olnud ettevõtjate jaoks valitud riik ning sellega seoses ei lakka Luksemburg kunagi reformimast oma seadusi, et ettevõtjatele rohkem kasu tuua. See on see, mis tõi hiljuti Luksemburgis esile “asutamisõiguse reformi”.
Hiljuti esitas keskklassi minister saadikutekojale seaduseelnõu nr 7989, millega muudetakse 2. septembri 2011. aasta seadust – see seadus reguleerib juurdepääsu käsitööliste, kaupmeeste, tootjate ja teatavate vabade elukutsete kutsealadele.
Selle seaduseelnõu eesmärk on ajakohastada Luksemburgi asutamisõigust, muutes seaduse Luksemburgi ettevõtjate jaoks arusaadavamaks, et edendada ettevõtlust.
Seaduseelnõuga nähakse muu hulgas ette järgmised muudatused:
- Teise võimaluse põhimõte pärast pankrotti: esimene oluline punkt selles eelnõus on teise võimaluse põhimõte pankroti korral. Pankrot oli ettevõtjale hirmus saatus, sest pärast seda on väga raske saada uut tegevusluba. Kuid teise võimaluse põhimõtte kohaselt võib ettevõtjal olla õigus alustada ettevõtlust pärast pankrotti, kui ta ebaõnnestus ebaõnne või halva juhtimise tõttu. Kuid pange tähele, et pankrotipettuses süüdistatavatel ei ole juurdepääsu sellele teisele võimalusele.
- Tegevusloa omanikuga seotud nõuete lihtsustamine: juht (tegevusloa omanik) ei tohi enam olla äriühingu osanik, aktsionär või töötaja. Kuid tegevusloa omaniku kohustus hõlmab ka tegelikku sidet ettevõttega, olles omanik või vastutades ettevõtte igapäevase juhtimise eest.
- Samuti on nüüdseks kindlaks tehtud, et tegevusloa omanik võib elada ükskõik kus Euroopa Majanduspiirkonnas, kui ta näitab, et ta on Luksemburgis asuvas asutuses korrapäraselt kohal.
- Uue juhatuse liikme parem kaitse: pärast seda, kui varasemad pahatahtlikud juhid varjasid ettevõtte finantsseisundit, et vältida kohustust maksta avalikke võlgu, on nüüd tugevdatud kaitse iga juhatuse liikme jaoks, kes võtab ettevõtte üle.
- Ettevõtete ülemineku hõlbustamine: ettevõtlusõiguse edendamiseks on selle reformi teine osa seotud ettevõtete üleminekuga. Töötaja, kes on töötanud ettevõttes vähemalt kolm aastat (erinevalt varasemast 10 aastast), võib enne kutsekvalifikatsiooni omandamist viie aasta jooksul võtta üle äriloa.
- Haldusmenetluste lihtsustamine: enam ei ole vaja teavitada otse keskastme eest vastutavat ministrit kaubandus- ja äriregistrisse kantud andmete muudatustest. Seega kantakse kõik muudatused Luksemburgi kaubandus- ja äriregistrisse sisestatud andmetes automaatselt üle keskklassi peadirektoraadile.
- Ajutised tegevusload: kui ettevõtte tegevusloa omanik lahkub ootamatult, võib anda ajutise tegevusloa 6 kuuks, et vältida ettevõtte tegevuse katkemist. Praegu ei ole kvalifikatsiooninõue oluline. Ja vastavalt eelnõule saab nüüd ajutist tegevusluba heaks kiita ainult ettevõttele, kellel on juba vähemalt kuus kuud olnud tegevusluba.
- Teatud käsitööliste kutsealadele juurdepääsu lihtsustatakse nüüd: võttes arvesse teatavate kutsealade, mille nõuded on muutunud, uusi asjaolusid, kaaluti reformi raames veel ühte punkti, et lihtsustada juurdepääsu teatavatele kutsealadele. Kvalifikatsiooninõue kaotatakse teatavate tegevuste puhul, nagu näiteks fotograafia või ehitusteenused.
- Lühiajalise üürimise reguleerimine: lõpuks saab lühiajalise üürimise tegevus raamistiku, et jälgida mis tahes tegevust, mis on sarnane hotelli tegevusega. Isik võib vabalt üürida elamispinda kokku kolmeks kuuks aastas. Üle selle peavad nad omama hotelliettevõtte luba.
Lõpuks on klientidel tulevikus reaalajas juurdepääs teabele nii ettevõtja tegevusloas sisalduva kutsekvalifikatsiooni kui ka tegevusloa kehtivuse kohta.
Üldiselt on valitsuse eesmärk selle seaduseelnõu kaudu hõlbustada Luksemburgi majandust, teostades mõistlikku järelevalvet spetsialistide üle ja hõlbustades ettevõtlust. Selle seaduseelnõu kohta esitatakse siiski veel mitmeid arvamusi ja seega võidakse seda tulevikus muuta.
Kas soovite asutada oma ettevõtte või investeerimisplatvormi Luksemburgis? Võtame nüüd ühendust oma Damalioni ekspertidega ja laseme teid aidata.
