Belgia parlamendi energeetikakomisjon hääletas hiljuti nn vesiniku seaduse üle, mille eesmärk on reguleerida vesiniku transporti torustike kaudu riigis.
Belgia parlamendi energeetikakomisjoni poolt heaks kiidetud seadusega on Belgia esimene riik maailmas, kus selline seadus on olemas.
Belgia tahab vesinikuseadusega tagada, et vesiniku saab sisse tuua välismaalt. Seaduseelnõu keskendub ka rohelisele vesinikule, mida toodetakse täielikult taastuvenergiast.
Nii nagu nad praegu Zeebrugge’i sadamas LNG (veeldatud maagaas) puhul teevad, tahavad nad midagi identset vesinikuga.
Vesiniku seadus ei reguleeri mitte ainult vesiniku transporti Belgias. Kuid määrake ka kindlaks, milline ettevõte määratakse seda haldama. See ettevõte, mida veel ei ole määratud, saab olema reguleeritud ettevõte, mis ei saa lihtsalt otsustada oma kasumimarginaalide üle. Samuti peab ettevõte tagama vaba ja mittediskrimineeriva juurdepääsu vesinikuvõrgule ning tagama vesiniku kvaliteedi.
Ettevõtte üle teostab järelevalvet Belgia elektri- ja gaasituru reguleerimise komisjon (CREG), mis on Belgia elektri- ja maagaasiturgu reguleeriv föderaalne asutus.
Vesiniku seaduseelnõu peab veel läbima täiskogu energeetikakomisjoni teise lugemise, enne kui see saab ametliku heakskiidu.
Belgia positsioon vesinikutehnoloogia valdkonnas
Belgia ei ole vesiniku valdkonnas algaja, sest seal on juba märkimisväärne hulk vesiniku torujuhtmeid, mis kuuluvad eraettevõtjatele.
Praegu on Belgias 613 kilomeetri pikkune vesinikuvõrk, mis on suuruselt teine maailmas ja suurim Euroopas. See vesinikuvõrk läbib Antwerpeni, Zeebrugge’i, Genti, Brüsseli ja Charleroi ning on seotud naaberriikide võrkudega. Belgias tegutseb üle 100 ettevõtte ja uurimisinstituudi, mis tegelevad vesinikurakendustega. See näitab, et Belgia on vesinikutehnoloogia valdkonnas väga heal positsioonil ja soovib seda positsiooni säilitada.
Samuti kasutavad Belgia ja Euroopa tööstused juba praegu gaasist, naftast või kivisöest saadud halli vesinikku. Seda tüüpi vesinik võiks 2050. aastaks teed teha rohelisele vesinikule, kuid ainult juhul, kui see oleks Euroopa Liidu otsustada.
Belgia tahab olla teerajaja, nagu ka Euroopa üldiselt. 2019. aastal oli Euroopa esimene kontinent, kes esitas rohelise kokkuleppe kaudu ambitsioonika klimaneutraalsuse eesmärgi 2050. aastaks, sidudes keskkonna- ja kliimaeesmärgid majanduslike võimalustega. Vesinikku peetakse selle poliitika nurgakiviks. Belgial ja Euroopal on ambitsioon saada vesiniku keskuseks, kuid Belgia usub, et peaks kiiremini edasi liikuma.
Selle seadusega on Belgia Euroopa õigusaktidest ees ja võib olla esimene, kes sellist reeglit rakendab. See võib muuta Belgia Euroopa jaoks eeskujuks.
Kas soovite investeerida Belgiasse või mõnda teise Euroopa riiki? – Lähme nüüd edasi ja võtame ühendust oma Damalioni eksperdiga.
