KONVENTSIOON

Luksemburgi Suurhertsogiriigi ja Brasiilia Liitvabariigi vahel topeltmaksustamise vältimise vältimiseks tulu- ja kapitalimaksude osas.

Luksemburgi Suurhertsogiriik ja Brasiilia Liitvabariik, soovides sõlmida tulu- ja kapitalimaksude topeltmaksustamise vältimise lepingu,

on kokku leppinud järgmistes sätetes:

Artikkel 1

Hõlmatud isikud

1. Käesolevat konventsiooni kohaldatakse isikute suhtes, kes on lepinguosalise riigi või mõlema riigi residendid.

2. On arusaadav, et konventsioon ei kehti holLuksemburgi residendid, millel on kehtivate Luksemburgi seaduste või kehtivate Luksemburgi seaduste alusel maksusoodustused. Luksemburgi kehtiv seadus või muu sarnane seadus, mis võib Luksemburgis jõustuda pärast konventsiooni allakirjutamist ega Brasiilia residendi sellistest äriühingutest saadud tulule ega selliste residentide osalustele sellistes äriühingutes.

Artikkel 2

Kaetud maksud

1. Käesolevad maksud, mille suhtes lepingut kohaldatakse, on:

a) Luksemburgi Suurhertsogiriigi puhul:

– üksikisiku tulumaks;

– kogukondade tulumaks;

– tasude erimaks;

– varamaks;

– kommunaalmaks pärast ekspluateerimise kasumit ja kapitali;

– maks kogupalgalt;

– kinnisvaramaks;

(edaspidi “Luksemburgi maks”);

b) Brasiilia Liitvabariigi puhul:

– föderaalne tulu- ja kasumimaks, välja arvatud l ́ tulumaks

– ülemäärased ülekanded ja vähemtähtsamad tegevused;

(edaspidi “Brasiilia maks”).

2. Leping kehtib ka tulevaste identsete või sarnaste maksude suhtes, mis lisatakse praegustele maksudele või mis on nendele maksudele või mis neid asendaksid.

Artikkel 3

Üldmõisted

1. Käesoleva konventsiooni tähenduses, kui kontekst ei nõua teisiti:

a) “Brasiilia” tähendab Brasiilia Liitvabariiki;

b) mõiste “Luksemburg” tähendab Luksemburgi Suurhertsogiriiki;

c) mõisted “osalisriik” ja “teine osalisriik” tähendavad kontekstist lähtuvalt Luksemburgi või Brasiiliat;

d) mõiste “isik” hõlmab üksikisikuid, ettevõtteid ja mis tahes muid isikute rühmi;

(e) mõiste “ettevõte” tähendab mis tahes juriidilist isikut või mis tahes üksust, mida peetakse maksustamise eesmärgil äriühinguks; ja

(f) mõisted “lepinguosalise riigi ettevõte” ja “teise lepinguosalise riigi ettevõte” tähendavad vastavalt lepinguosalise riigi residendi ettevõtet ja teise lepinguosalise riigi residendi ettevõtet;

g) mõiste “kodanikud” tähendab:

I) kõik füüsilised isikud, kellel on lepinguosalise riigi kodakondsus;

II) kõik juriidilised isikud, seltsingud ja ühendused, mis on asutatud vastavalt lepinguosalises riigis kehtivatele seadustele;

III) kõik juriidilised isikud, seltsingud ja ühendused, mis on asutatud vastavalt lepinguosalises riigis kehtivatele seadustele.

h) mõiste “rahvusvaheline liiklus” tähendab mis tahes transporti laeva või õhusõidukiga, mida opereerib ettevõte, mille tegelik juhtkond on lepinguosalises riigis, välja arvatud juhul, kui laeva või õhusõidukit käitatakse ainult teise lepinguosalise riigi punktide vahel; ́väljend “pädev asutus” tähendab:

I) Brasiilias:

rahandusminister, riigi tulude sekretär või nende enda valitud esindajad;

II) Luksemburgis:

Rahandusminister või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.

2. Lepingu kohaldamisel lepinguosalise riigi poolt on igal teisiti määratlemata terminil tähendus, mis on antud selle riigi seadustega, mis reguleerivad lepingu objektiks olevaid makse, omavad sama tähendust, mis sellel on. selle riigi seaduste alusel, mis käsitlevad lepingus käsitletavaid makse, välja arvatud juhul, kui mõiste “maks” on lepingus määratletud.

Artikkel 4

Asukoht maksustamise eesmärgil

1. Käesolevas lepingus tähendab mõiste “lepinguosalise riigi resident” iga isikut, kes selle riigi seaduste kohaselt on selles riigis maksukohustuslane oma alalise elukoha, elukoha, juhtimiskoha või mõne muu kriteeriumi alusel. sarnase iseloomuga.

2. Kui isikut loetakse lõike 1 kohaselt iga lepinguosalise riigi residendiks, lahendatakse juhtum järgmiste reeglite kohaselt:

a) Sellist isikut loetakse selle lepinguosalise riigi residendiks, kus tal on elukoht. Kui tal on alaline elukoht igas lepinguosalises riigis, loetakse teda selle lepinguosalise riigi residendiks, kellega tal on kõige tihedamad isiklikud ja majanduslikud sidemed (eluliste huvide keskus);

(b) Kui lepinguosalist riiki, kus on sellise isiku eluliste huvide kese, ei ole võimalik kindlaks määrata või see osalisriik ei ole mineeritud või tal ei ole üheski lepinguosalises riigis alalist elukohta, tuleb ta loetakse selle lepinguosalise riigi residendiks, kus ta tavaliselt viibib;

(c) Kui selline isik viibib tavaliselt igas lepinguosalises riigis või ei viibi tavaliselt kummaski neist, loetakse ta selle lepinguosalise riigi residendiks, mille kodakondsus tal on;

(d) Kui sellisel isikul on kummagi lepinguosalise riigi kodakondsus või kui tal ei ole kummagi lepinguosalise riigi kodakondsust, otsustavad lepinguosaliste riikide pädevad ametivõimud selle küsimuse ühisel kokkuleppel.

3. Kui lõike 1 kohaselt loetakse isik, kes ei ole üksikisik, iga lepinguosalise riigi residendiks, loetakse teda selle lepinguosalise riigi residendiks, kus asub tema tegelik juhtimine.

Artikkel 5

Püsiv asutus

1. Käesolevas konventsioonis tähendab väljend “püsiv tegevuskoht” a

kindel tegevuskoht, kus ettevõte teostab kogu oma äritegevust või osa sellest.

2. Väljend “püsiv tegevuskoht” hõlmab eelkõige:

a) juhtimiskoht;

b) harukontor;

c) kontor;

d) tehas;

e) töökoda;

f) kaevandus, karjäär või muud loodusvarade kaevandamise kohad;

g) ehitus- või montaažiplats, mis kestab üle kuue kuu.

3. Püsiva tegevuskoha olemasoluks ei loeta, kui:

(a) kasutatakse ́paigaldisi üksnes ́rahvusriigile kuuluvate kaupade või kaupade ladustamiseks, ́ eksponeerimiseks või kohaletoimetamiseks. ́ettevõttele kuuluvad haigused;

(b) ettevõttele kuuluvaid kaupu hoiustatakse ainult ladustamise, eksponeerimise või kohaletoimetamise eesmärgil;

(c) ettevõttele kuuluvaid kaupu ladustatakse ainult teise ettevõtte poolt töötlemise eesmärgil;

(d) fikseeritud ärirajatist kasutatakse ainult ́kaupade ostmiseks või teabe kogumiseks ́ ettevõtte jaoks;

e) ettevõtte jaoks kasutatakse fikseeritud ärirajatist üksnes reklaami eesmärgil, teabe edastamiseks, teadusuuringuteks või muuks sarnaseks ettevalmistavaks või abistavaks tegevuseks.

4. Isik, kes tegutseb lepinguosalises riigis teise lepinguosalise riigi ettevõtte nimel, välja arvatud lõikes 5 nimetatud sõltumatu staatusega esindaja, loetakse püsivaks tegevuskohaks” esimesena nimetatud riigis, kui tal on selles Riigivolitused, mida ta seal tavaliselt kasutab, mis võimaldab tal sõlmida ettevõtte nimel lepinguid, välja arvatud juhul, kui selle isiku tegevus piirdub ́ ettevõttele kaupade ostmisega. Siiski loetakse, et lepinguosalise riigi kindlustusettevõttel on a teises lepinguosalises riigis alates hetkest, kui ta saab esindaja vahendusel, kes ei kuulu allpool lõikes 5 nimetatud isikute kategooriasse, viimase riigi territooriumil kindlustusmakseid või kindlustab sellel territooriumil asuvaid riske.

5. Lepinguosalise riigi ettevõttel ei peeta teises lepinguosalises riigis püsivat tegevuskohta ainuüksi seetõttu, et ta tegutseb seal maakleri, suurametniku või muu iseseisva staatusega vahendaja kaudu, tingimusel et see isikud tegutsevad oma tavapärase äritegevuse käigus.
6. Asjaolu, et ́ lepinguosalise riigi residendist ́ äriühingut kontrollib või kontrollib äriühing, kes on teise lepinguosalise riigi resident või mis tegutseb selles riigis (kas püsiva tegevuskoha vahendusel või mitte), üksi ei piisa, et muuta ükski sellistest ettevõtetest teise püsivaks tegevuskohaks.
7. Ühe lepinguosalise riigi ettevõttel loetakse olevat teises lepinguosalises riigis püsiv tegevuskoht, kui ta osutab seal käesoleva konventsiooni artiklis 17 nimetatud kunstnike ja sportlaste teenuseid.

Artikkel 6

Kinnisvaratulu

1. Kinnisvaralt saadavat tulu, sealhulgas tulu põllumajandusest või metsandusest, võib maksustada selles lepinguosalises riigis, kus see vara asub.

2. a) Mõiste “kinnisvara” määratletakse vastavalt selle lepinguosalise riigi seadustele, kus kõnealune vara asub.

(b) See väljend hõlmab igal juhul pärandvarasid, põllumajandus- ja metsamajandusettevõtete surnuid või kariloomi, õigusi, millele on sätestatud eraõiguse sätted maaomandi kohta, kinnisvara kasutusvaldus ning õigused muutuvale või fikseeritud kasutustasule. muutuv või fikseeritud maavarade, allikate ja muude loodusvarade ́kasutamiseks või kasutamiseks ́ kontsessiooniks; laevu, paate ja õhusõidukeid ei loeta kinnisvaraks.

3. Lõike 1 sätteid kohaldatakse tulude suhtes, mis on saadud kinnisvara otsesest kasutamisest, rentimisest või rentimisest ning mis tahes muust kinnisvara kasutamisest.

4. Lõigetes 1 ja 3 sätestatut kohaldatakse ka ettevõtluse kinnisvarast saadava tulu suhtes, samuti vabakutsetegevuseks kasutatavast kinnisvarast saadava tulu suhtes .

Artikkel 7

Ettevõtete kasum

1. Lepinguosalise riigi ettevõtte kasumit maksustatakse ainult selles riigis, välja arvatud juhul, kui ettevõte tegutseb teises lepinguosalises riigis seal asuva püsiva tegevuskoha kaudu, mis asub seal. Kui ́ ettevõte tegutseb sellisel viisil, maksustatakse ́ ettevõtte kasum teises riigis, kuid ainult niivõrd, kuivõrd see on omistatav nimetatud püsivale tegevuskohale.
2. Lõike 3 sätete kohaselt, kui ́lepinguosalise riigi ettevõtja kui ta tegutseb teises lepinguosalises riigis seal asuva püsiva tegevuskoha vahendusel, omistatakse igas lepinguosalises riigis sellele püsivale tegevuskohale kasum, mida ta oleks saanud, kui ta oleks moodustanud eraldiseisva ja eraldiseisva ettevõtte, mis tegeleb samas tegevuskohas. või samalaadset tegevust samadel või sarnastel tingimustel ja tegutsedes täiesti iseseisvalt ettevõttega, mille püsiv tegevuskoht ta on ja mille püsivaks tegevuskohaks ta on.

(3) Püsiva tegevuskoha kasumi arvutamisel tuleb maha arvata püsiva tegevuskoha tarbeks tehtud kulutused, sealhulgas majandamiskulud ja tehtud üldhalduskulud.

4. Püsivale tegevuskohale kasumit ei arvestata põhjusel, et sellel püsival tegevuskohal on ainult – Kasumit ei omistata püsivale tegevuskohale põhjusel, et püsiv tegevuskoht on üksnes ostnud ettevõttele kaupu.
5. Kui kasum sisaldab käesoleva lepingu teistes artiklites eraldi käsitletud tululiike, ei mõjuta käesoleva artikli sätted nende artiklite sätteid.

Artikkel 8

Mere- ja lennunavigatsioon

1. Kasumit, mis saadakse laevade või lennukite rahvusvahelises liikluses käitamisest, maksustatakse ainult selles lepinguosalises riigis, kus asub ettevõtte tegeliku juhtimise koht.

2. Kui ́a merenavigatsiooniettevõtte tõhusa juhtimise koht on laeva pardal, See asukoht loetakse asuvaks lepinguosalises riigis, kus asub selle laeva ühendussadam, või kui kinnitussadamat ei ole, siis selles lepinguosalises riigis, mille resident laeva operaator on.

3. Lõike 1 sätteid kohaldatakse ka puulis, ühisoperatsioonis või rahvusvahelises lennutegevuse agentuuris osalemisest saadava kasumi suhtes.

Artikkel 9

Sidusettevõtted

Kus:

a) lepinguosalise riigi ettevõte osaleb otseselt või kaudselt teise lepinguosalise riigi ettevõtte juhtimises, kontrollis või kapitalis või

b) samad isikud osalevad otseselt või kaudselt juhtimises, kontrollis või ühe lepinguosalise riigi ettevõtte ja teise lepinguosalise riigi ettevõtte kapital ning et ühel ja teisel juhul on need kaks ettevõtet oma äri- või finantssuhetes seotud kokkulepitud tingimustega, need kaks ettevõtet on oma äri- või finantssuhetes seotud aktsepteeritud või kehtestatud tingimustega, mis erinevad sõltumatute ettevõtjate vahel sõlmitavatest tingimustest, mille kasum, mille ilma selliste tingimusteta oleks saanud üks ettevõtja ettevõtetest, kuid võiks ei ole selliste tingimuste tõttu tegelikult tehtud, võib kajastada kasumis sellest ettevõttest ja maksustatakse vastavalt.

Artikkel 10

Dividendid

1. Dividende, mida ühe lepinguosalise riigi residendist äriühing maksab teise lepinguosalise riigi residendile, võib maksustada selles teises riigis.

2. Selliseid dividende võib siiski maksustada lepinguosalises riigis, mille resident dividende maksv äriühing on, ja vastavalt selle riigi seadustele, kuid nii kehtestatud maks ei tohi ületada:

(a) 15 protsenti dividendide brutosummast, kui dividendide saaja on äriühing, kes käsutab vahetult ́ vähemalt 10 protsenti dividende maksva äriühingu kapitalist;

b) 25 protsenti dividendide brutosummast kõigil muudel juhtudel. See lõige ei mõjuta ́ ettevõtte dividendide maksmiseks kasutatud kasumi maksustamist .

3. Lõigete 1 ja 2 sätteid ei kohaldata, kui dividendide saaja Ühe lepinguosalise riigi resident omab teises lepinguosalises riigis, mille resident dividende maksv äriühing on, püsivat tegevuskohta, millele dividende maksv osalus on tegelikult seotud dividendidega. Sellisel juhul kohaldatakse artikli 7 sätteid.

4. Mõiste “dividendid” tähendab käesolevas artiklis tulu aktsiatest, aktsiatest või ostutähtedest, kaevandusosakutest, asutajaaktsiatest või muudest kasumiosadest, välja arvatud nõuded, samuti tulu muudelt aktsiatelt, mis on võrdsustatud aktsiate tuluga. selle osariigi maksuõigusaktid, mille resident jaotav äriühing on.
5. Kui Luksemburgi residendist äriühingul on Brasiilias püsiv tegevuskoht, võidakse vastavalt Brasiilia seadustele kohaldada sellist tegevuskohta kinnipeetavat maksu.
   

See maks ei tohi aga ületada 15 protsenti püsiva tegevuskoha kasumist, mis määratakse pärast nimetatud kasumilt tulumaksu tasumist.

6. Kui ́lepinguosalise riigi residendist äriühing saab kasumit või tulu teises lepinguosalises riigis ei või see teine riik maksustada dividende, mida äriühing maksab isikutele, kes ei ole selle teise riigi residendid, ega kehtestada jaotamata kasumi maksuga seotud tulumaksu äriühingu jaotamata kasumilt. ettevõtja, isegi kui makstud dividendid või jaotamata kasum koosnevad täielikult või osaliselt kasumist või tulust, mis saadakse selles teises riigis.

7. Lõike 2 lõigus a ja lõikes 5 sätestatud piiranguid ei kohaldata makstud dividendide ja teenitud kasumi suhtes kuni lepingu jõustumise aastale järgneva viienda kalendriaasta möödumiseni.

Artikkel 11

Huvi

1. Intresse, mis tekivad lepinguosalises riigis ja makstakse teise lepinguosalise riigi residendile, võib maksustada selles teises riigis.

2. Sellist intressi võib siiski maksustada lepinguosalises riigis, kust see tuleneb, ja selle riigi seaduste kohaselt, kuid selliselt kehtestatud maks ei tohi ületada 15 protsenti intressi brutosummast.

 

3. Olenemata lõigete 1 ja 2 sätetest:

a) intressid, mis tekivad ühes lepinguosalises riigis ja mida makstakse teise lepinguosalise riigi valitsusele, selle poliitilisele allüksusele või sellele valitsusele või poliitilisele allüksusele täielikult kuuluvale asutusele (sealhulgas finantseerimisasutused), vabastatakse riigi maksudest. esimene lepinguriik;

(b) lepinguosalise riigi valitsuse emiteeritud avalikest vahenditest ja võlakirjadest saadud intressi maksustatakse ainult selles riigis;

(c) ́maksu määr ei tohi ületada 10 protsenti laenuintresside ja laenud ja laenud, mida pangad annavad vähemalt 7 aastaks ja mis on seotud seadmekaupade müügiga või tööstus- või teadusseadmete uurimise, paigaldamise või tarnimisega, samuti riiklike ehitustöödega.

4. Mõiste “intress” tähendab selles jaotises kasutatuna riiklikest vahenditest saadavat tulu laenukohustused, olenemata sellest, kas need on tagatud hüpoteegiga või kasumijaotusklausliga, ja mis tahes nõuded kasumiosaluse klauslile, ja mis tahes liiki nõuded, samuti kõik muud tulud, mis on võrdsustatud maksust laenatud summade tuluga selle riigi õigusaktid, kust tulu pärineb.

5. Lõigete 1 ja 2 sätteid ei kohaldata, kui intressi saajal, kes on ühe lepinguosalise riigi resident, on teises lepinguosalises riigis, kust intress tekib, püsiv tegevuskoht, millega ta on tegelikult seotud. püsiv tegevuskoht, millega intressi aluseks olev võlanõue on tõhusalt seotud. Sel juhul kohaldatakse artikli 7 jaotiste sätteid.

 

6. Lõigetes 2 ja 3 sätestatud piiranguid ei kohaldata lepinguosalises riigis tekkivate intresside suhtes, mida makstakse teise lepinguosalise riigi ettevõtte püsivale tegevuskohale, mis asub kolmandas riigis.

7. Intress loetakse tekkinuks lepinguosalises riigis, kui maksja on see riik ise, poliitiline allüksus, kohalik omavalitsus või selle riigi resident. Siiski, kui intressi maksjal, olenemata sellest, kas ta on lepinguosalise riigi resident või mitte, on lepinguosalises riigis püsiv lepinguosaline riik, on lepinguosalises riigis püsiv tegevuskoht, millega seoses laenatakse laenu, mille suhtes intressi makstakse oli lepinguline ja kes kannab selliste intresside kulu, loetakse selline intress tekkinuks selles lepinguosalises riigis, kus asub püsiv tegevuskoht.

 

8. Kui võlgniku ja võlausaldaja vahel eksisteerivate või kolmandate isikutega ́üks ja ́teine omavate erisuhete tulemusena ületab makstud intressi suurus, arvestades nõuet, mille eest neid makstakse, seda, milles oleks kokku lepitud. võlgniku ja võlausaldaja poolt selliste suhete puudumisel kohaldatakse käesoleva artikli sätteid ainult viimase summa suhtes. Sellisel juhul jääb ületav osa maksetest maksustatavaks vastavalt iga lepinguosalise riigi seadustele ja arvestades käesoleva lepingu teisi sätteid.

Artikkel 12

Autoritasud

1. Lepinguosalises riigis tekkivaid ja teise lepinguosalise riigi residendile makstavaid litsentsitasusid võib maksustada selles teises riigis.

2. Selliseid litsentsitasusid võib siiski maksustada lepinguosalises riigis, kus need tekivad, ja vastavalt selle riigi seadustele, kuid nii kehtestatud maks ei tohi ületada:

(a) 25 protsenti litsentsitasude brutosummast, mis on saadud kaubamärkide, filmide, filmide või televisiooni- või raadiosaadete kasutamise ́ kasutamise või andmise eest;

(b) 15 protsenti litsentsitasude brutosummast kõigil muudel juhtudel.

 

3. Selles jaotises kasutatud termin “litsentsitasud” tähendab mis tahes liiki tasu, mida makstakse selle eest loodus, mille eest makstakse ́kasutamise või kasutamise ́ autoriõiguse andmise eest kirjandus-, kunsti- või teadusteosele, sealhulgas filmidele ja filmidele või televisiooni või ringhäälingu lintidele, d ́a patent, d ́a kaubamärk, d ́a disain või d ́a mudel , d ́a plaan, d ́a valem või d ́a salaprotsess, samuti ́kasutatud ́ tööstus-, kaubandus- või teadusseadmete ́kasutamiseks või andmiseks ning tööstus-, kaubandus- või teadusvaldkonnas saadud kogemuste või uuringutega seotud teabe saamiseks. valdkonnas.

 

4. Kasutustasusid loetakse tulenevaks lepinguosalisest riigist, kui võlgnik on see riik ise, poliitiline allüksus, kohalik omavalitsus või selle riigi resident. Siiski, kui autoritasu maksjal, olenemata sellest, kas ta on lepinguosalise riigi resident või mitte, on lepinguosalises riigis püsiv tegevuskoht, mille eest tal on tekkinud kasutustasu maksmise kohustus ja püsiv tegevuskoht kannab selliste litsentsitasude kulud, loetakse sellised kasutustasud roostikus tekkivateks lepinguosalises riigis, kus asub püsiv tegevuskoht.

 

5. Lõigete 1 ja 2 sätteid ei kohaldata, kui autoritasu saaja Lepinguosalise riigi resident omab teises lepinguosalises riigis, kust autoritasu pärineb, püsivat tegevuskohta, millega on tegelikult seotud autoritasu aluseks olev õigus või vara. Sellisel juhul kohaldatakse artikli 7 sätteid.

 

6. Kui võlgniku ja võlausaldaja vahel eksisteerivate erisuhete tõttu või mida ́üks ja ́teine omavad kolmandate isikutega, siis arvestatakse litsentsitasude summaga, mille eest neid makstakse. makstud, ületab seda, milles võlgnik ja võlausaldaja oleksid l ́ selliste suhete puudumisel kokku leppinud, kohaldatakse käesoleva artikli sätteid ainult ́ viimase summa suhtes. Sellisel juhul jääb ületav osa maksetest maksustatavaks vastavalt iga lepinguosalise riigi seadustele ja arvestades käesoleva lepingu teisi sätteid.

 

7. Lõike 2 punktis b sätestatud maksupiirangut ei kohaldata litsentsitasude suhtes, mida makstakse ́ lepinguosalise riigi residendile, kes otseselt või kaudselt käsutab ́ vähemalt 50 protsenti litsentsitasusid maksva äriühingu häälekapitalist kuni kehtivusaja lõpuni. Lepingu jõustumise aastale järgneval viiendal kalendriaastal.

Artikkel 13

Kapitali kasum

1. Kasu kinnisvara võõrandamisest, nagu on määratletud artikli 6 lõikes 2, võib maksustada selles lepinguosalises riigis, kus see vara asub.

 

2. Kasu ́ ühe lepinguosalise riigi ettevõtte ́ teises lepinguosalises riigis asuva ́ püsiva tegevuskoha varade hulka kuuluva vallasvara või lepinguosalise riigi residendi kindlat alust moodustava vallasvara võõrandamisest saadav kasu. teises lepinguosalises riigis kutsealal tegutsemise eest, sealhulgas kasu sellisest püsivast tegevuskohast tervikuna (üksi või koos kogu ettevõttega) või sellisest püsivast asukohast, võib maksustada selles teises riigis. Kasu, mis saadakse rahvusvahelises liikluses kasutatavate mere- või õhusõidukite ja selliste mere- või õhusõidukite käitamiseks eraldatud vallasvara võõrandamisest, maksustatakse aga ainult selles lepinguosalises riigis, kus asub ettevõtte tegeliku juhtimise koht.

 

3. Lõigetes 1 ja 2 nimetamata omandi või õiguste võõrandamisest saadavat tulu võib maksustada mõlemas lepinguosalises riigis.

Artikkel 14

Sõltumatud isiklikud teenused

1. Lepinguosalise riigi residendi ́ vabast elukutsest või muust samalaadsest iseseisvast tegevusest saadud tulu maksustatakse ainult selles riigis, välja arvatud juhul, kui sellise tasu kulusid kannab teise riigi residendist äriühing. või seal asuva püsiva tegevuskoha kaudu. Sel juhul võidakse sellist tulu maksustada selles teises riigis.

 

2. Mõiste “kutseteenused” hõlmab eelkõige iseseisvat teadus-, tehnika-, kirjandus-, kunsti-, haridus- või pedagoogilise tegevuse, samuti arstide, juristide, inseneride iseseisvat tegevust ning arstide, juristide, inseneride, arhitektide, hambaarstide ja arstide tegevust. raamatupidajad.

Artikkel 15

Sõltuvad elukutsed

1. Kui artiklite 16, 18, 19, 20 ja 21 sätetest ei tulene teisiti, maksustatakse lepinguosalise riigi residendi poolt töötamise eest saadavat töötasu, töötasu ja muid sarnaseid tasusid ainult selles riigis, välja arvatud juhul, kui töösuhe toimub. teises lepinguosalises riigis. Kui seal töötatakse, võidakse selle eest saadud tasu maksustada selles teises riigis.

 

2. Olenemata lõike 1 sätetest maksustatakse lepinguosalise riigi residendi poolt makstav tasu ainult esimesena nimetatud riigis, kui:

a) abisaaja viibib teises riigis ajavahemiku või perioodide jooksul, mis ei ületa

kokku 183 päeva vastava maksuaasta jooksul;

 

(b) töötasu maksab tööandja või ́ tööandja nimel, kes ei ole teise riigi resident; ja

 

(c) töötasu ei kanna püsiv tegevuskoht või kindel asukoht, mille tööandja asub teises riigis.

 

3. Olenemata käesoleva artikli eelmistest sätetest võib rahvusvahelises liikluses mere- või õhusõiduki pardal töötamise eest makstavat tasu maksustada selles lepinguosalises riigis, kus asub ettevõtte tegeliku juhtimise koht.

Artikkel 16

Direktorite tasud

Juhatajatasud ja muud sarnased tasud, mida lepinguosalise riigi resident saab ettevõtte direktorite nõukogu liikmena, makstakse talle selles lepinguosalises riigis, kus ettevõte asub. ́ lepinguosaline riik saab teise lepinguosalise riigi residendist äriühingu juhatuse, nõukogu või samalaadse organi või samalaadse organi liikmena maksustada selles teises riigis.

Artikkel 17

Kunstnikud ja sportlased

Olenemata artiklite 14 ja 15 sätetest võib elukutseliste meelelahutajate, nagu teatri-, kino-, raadio- või telekunstnike ja muusikute, samuti sportlaste isiklikust tegevusest saadud tulu maksustada selles lepinguosalises riigis, kus selline tegevus on. viiakse edasi.

Artikkel 18

Pensionid

1. Vastavalt artikli 19 lõigete 2 ja 3 sätetele makstakse lepinguosalises riigis pensione ja muid sarnaseid tasusid kuni 3000 USA dollari suuruse aastasummani teise lepinguosalise riigi residendile. maksustada ainult selles riigis. Summa, mis ületab 3000 USA dollarit, võidakse maksustada esimesena nimetatud lepinguosalises riigis.

 

2. Käesolevas artiklis tähendab mõiste “pensionid ja muud sarnased tasud”.

perioodilised maksed, mida tehakse pärast pensionile jäämist seoses varasema töösuhtega või hüvitisena sellise varasema töötamisega seoses kantud kahjude eest.

19. jagu

Riigiametid

1. (a) Tasu, välja arvatud pensionid, mida lepinguosaline riik või selle üks poliitiline allüksus või kohalik omavalitsus maksab üksikisikule selle riigi, allüksuse või kohaliku omavalitsuse üksuse teenuste eest, maksustatakse ainult selles riigis.

(b) Sellist tasu maksustatakse siiski ainult teises lepinguosalises riigis, kui teenust osutatakse selles riigis ja kui tasu saaja on selle riigi resident, kes:

(I) on selle riigi kodanik või

(II) ei ole saanud selle riigi residendiks üksnes teenuste osutamise eesmärgil.

a) pensionid, mida lepinguosaline riik või selle poliitiline allüksus või kohalik omavalitsus maksab kas otse või tema asutatud vahenditest füüsilise isiku maksustatavasse tulu sellele riigile või sellele allüksusele või kollektiivile osutatud teenuste eest. , maksustatakse ainult selles riigis. Sama kehtib ka pensionide ja muude perioodiliste või mittetoetuste kohta, mida makstakse lepinguosalise riigi sotsiaalseadusandluse alusel.

(b) Selliseid pensione maksustatakse siiski ainult teises lepinguosalises riigis, kui pensioni saaja on selle riigi resident ja kui ta on selle riigi kodakondsus.

3. Artiklite 15, 16 ja 18 sätteid kohaldatakse tasu või pensioni suhtes, mida makstakse teenuste eest, mida osutatakse seoses ühe osalisriigi või selle poliitilise allüksuse või kohaliku omavalitsuse teostatava tööstusliku või kaubandusliku tegevusega.

Artikkel 20

Professorid

Isik, kes on ühe lepinguosalise riigi resident teises lepinguosalises riigis viibimise alguses ja kes on teise lepinguosalise riigi valitsuse või selle ülikooli või muu ametlikult tunnustatud õppe- või teadusasutuse kutsel. teises riigis, viibib viimases riigis peamiselt õpetamise või teadustööga tegelemise eesmärgil või ühel neist eesmärkidest, vabastatakse viimases riigis maksustamisest kuni kahe aasta jooksul alates tema riiki saabumise kuupäevast. nimetatud riik sellise õppe- või teadustegevuse eest saadud tasu eest.

Artikkel 21

Õpilased ja praktikandid

1. Summad, mida ́ üliõpilane või praktikant, kes on või oli varem lepinguosalise riigi resident ja kes viibib teises lepinguosalises riigis üksnes ́ oma hariduse või koolituse saamise eesmärgil, saab oma ülalpidamist, ́õppimist või koolituskulusid ei maksustata selles teises riigis, tingimusel et ́ need pärinevad väljaspool seda teist riiki asuvatest allikatest. Sama kehtib ka töötasu kohta, mida selline üliõpilane või praktikant saab töötamise eest selles lepinguosalises riigis, kus ta õpib või õpib, tingimusel, et selline tasu on tema ülalpidamiseks vältimatult vajalik.

 

2. ́ülikooli või ́muu kõrg- või tehnikaõppeasutuse üliõpilane ́ lepinguosalise riigi ́ kes tegeleb teises lepinguosalises riigis tasulise tegevusega üksnes õpingutega seotud praktilise väljaõppe saamiseks, ei maksustata viimases riigis maksu riik sellega seoses makstava tasu arvel, tingimusel et sellise tegevuse kestus ei ületa kahte aastat.

Artikkel 22

Sissetulekuid pole otseselt mainitud

Lepinguosalise riigi residendi tuluesemeid, mida ei ole käesoleva lepingu eelmistes artiklites sõnaselgelt mainitud, võib maksustada mõlemas riigis.

Artikkel 23

Fortuuna

1. Kinnisvarast moodustatud kapital, nagu on määratletud artikli lõikes 2. 6, maksustatakse selles lepinguosalises riigis, kus see vara asub.

 

2. Kapital, mis on moodustatud püsiva tegevuskoha vara hulka kuuluvast vallasvarast või äritegevuseks kasutatavast püsivast baasist moodustavast vallasvarast, maksustatakse selles lepinguosalises riigis, kus asub püsiv tegevuskoht või püsiv asukoht.

 

3. Rahvusvahelises liikluses kasutatavad laevad ja õhusõidukid ning nendega seotud vallasvara maksustatakse ainult selles lepinguosalises riigis, kus asub ettevõtte tegeliku juhtimise koht.

 

4. Kõik muud lepinguosalise riigi residendi kapitali osad maksustatakse ainult selles riigis.

Artikkel 24

Topeltmaksustamise kaotamise meetodid

1. Brasiilia puhul välditakse topeltmaksustamist järgmisel viisil:

(a) Kui ́ Brasiilia resident saab tulu, mida käesoleva lepingu sätete kohaselt võib maksustada Luksemburgis, arvab Brasiilia selle residendi tulult kogutavast maksust maha summa, mis võrdub ́ Luksemburgis makstud sissetulek ;

b) Mahaarvatav summa ei tohi siiski ületada seda osa tulumaksust, mis on arvutatud enne mahaarvamist ja mis vastab Luksemburgis maksustatavale tulule.

 

2. Luksemburgi puhul välditakse topeltmaksustamist järgmisel viisil:

a) Kui ́ Luksemburgi elanik saab tulu või omab muud kapitali punktides b ja c nimetatud, millest allpool võib käesoleva lepingu sätete kohaselt maksustada Brasiilias, vabastab Luksemburg sellise tulu või kapitali maksust, kuid võib maksusumma arvutamisel ülejäänud tulult või kapitalilt maksustada. selline elanik, kohaldada sama määra, nagu siis, kui kõnealust tulu või kapitali ei oleks maksust vabastatud;

(b) Kui Luksemburgi residendist äriühing on oma eelarveaasta algusest peale pidevalt omanud vähemalt 25% otsest osalust Brasiilia residendist äriühingu kapitalis, kui ́ punktist c ei tulene teisiti. selline osalus ja Nimetatud osalus on Luksemburgis ́maksust vabastatud. ́Erand kehtib ka siis, kui mitme Luksemburgi residendist äriühingu residendist äriühingu kumulatiivne osalus ulatub vähemalt veerandini Brasiilia residendist äriühingu kapitalist ja ühel Luksemburgi residendist äriühingul on igas teises Luksemburgi residendist äriühingus Luksemburgi resident. osalus üle 50 protsendi.

c) Kui ́Luksemburgi elanik saab tulu, mis vastavalt artikli 10 lõikele 2, artikli 11 lõigetele 2 ja 3 punktile c, l ́artikli 12 lõikele 2 artikli 13 lõikele c) ja 3 ning artiklite 14, 16, 17, 18 ja 22 alusel võib maksustada Brasiilias, arvab Luksemburg sellise residendi tulult maksustatavast tulumaksust maha summa, mis võrdub Brasiilias makstud ́maksuga. Sel viisil mahaarvatav summa ei tohi siiski ületada Brasiiliast saadud tulule vastavat osa l ́maksust, mis on arvutatud enne mahaarvamist;

d) lõigus sätestatud ́arvestamise eesmärgil c) ülaltoodud punktis loetakse Brasiilia maks alati maksustatuks:

1. määraga 25 protsenti muude kui punktis b nimetatud dividendide osas;

2. intressimääraga 20 protsenti;

3. artikli 12 lõike lõigus b nimetatud litsentsitasude määraga 25 protsenti .

Artikkel 25

Mittediskrimineerimine

1. Ühe lepinguosalise riigi kodanikele ei kohaldata teises lepinguosalises riigis mingeid makse ega koormavamaid makse kui need, mida selle teise riigi kodanikud on või võivad olla samas olukorras olevad selle teise riigi kodanikud.

 

2. Püsiva tegevuskoha kehtestamine, mis ́ühe lepinguosalise riigi ettevõtjal on teises lepinguosalises riigis, ei või olla asutatud selles teises riigis ebasoodsamal viisil kui selle teise riigi sama tegevusega ettevõtete maksustamine.

Seda sätet ei saa tõlgendada nii, et lepinguosaline riik nõuaks teise lepinguosalise riigi residentidele perekondliku staatuse või ülalpeetava alusel kohaldatavate maksude isiklikke mahaarvamisi, soodustusi ja vähendamisi, mida ta võimaldab oma residentidele.

 

3. Lepinguosalise riigi ettevõtted, mille kapital on täielikult või osaliselt, otseselt või ühe või mitme teise lepinguosalise riigi residendi omanduses või kontrolli all, ei ole teine lepinguosaline riik, ei allu esimesena nimetatud lepinguosalises riigis. mis tahes maksustamisele või sellega seotud nõudele, mis on erinev või mis on või võib alluda teistele samalaadsetele ettevõtetele esimesena nimetatud riigis. muud samalaadsed ettevõtted esimesena nimetatud riigis.

 

4. Mõiste “maksustamine” tähendab selles artiklis igat liiki ja kirjeldusega makse.

 

Artikkel 26

Rahulik menetlus

1. Kui lepinguosalise riigi resident arvab, et ühe või mõlema lepinguosalise riigi või mõlema riigi tegevus toob või toob kaasa tema jaoks maksustamise, mis ei ole kooskõlas Konventsiooni kohaselt võib ta olenemata nende riikide siseriiklike seadustega ette nähtud õiguskaitsevahenditest esitab oma juhtumi selle lepinguosalise riigi pädevale ametiasutusele, mille resident ta on.

 

2. Kui see pädev asutus näib olevat põhjendatud ja kui ta ise ei suuda leida rahuldavat lahendust, püüab pädev asutus lahendada küsimuse rahumeelse kokkuleppe teel. teise lepinguosalise riigi pädeva asutusega, et vältida lepingule mittevastavat maksustamist.

 

3. Lepinguosaliste riikide pädevad ametivõimud püüavad vastastikusel kokkuleppel lahendada kõik raskused või kahtlused, mida konventsiooni tõlgendamine või kohaldamine võib põhjustada. Samuti võivad nad omavahel nõu pidada, et vältida topeltmaksustamist juhtudel, mida lepingus ei ole ette nähtud.

 

4. Lepinguosaliste riikide pädevad asutused võivad eelmistes lõigetes kirjeldatud kokkuleppe saavutamiseks üksteisega otse suhelda. Kui suuline arvamuste vahetus näib sellist kokkulepet soodustavat, võib selline arvamuste vahetus toimuda komisjonis, mis koosneb osalisriikide pädevate asutuste esindajatest.

Artikkel 27

Teabevahetus

1. Lepinguosaliste riikide pädevad ametivõimud vahetavad teavet, mis on vajalik käesoleva lepingu sätete ja lepinguosaliste riikide siseriiklike seaduste kohaselt, mis käsitlevad lepinguga hõlmatud makse, niivõrd, kuivõrd sellekohane maksustamine on lepinguga kooskõlas. Kogu sel viisil vahetatud teavet käsitletakse salajasena ja seda võib edastada ainult isikutele või ametiasutustele, kes vastutavad käesoleva lepinguga hõlmatud maksude määramise või kogumise eest.

 

2. Lõike 1 sätteid ei tohi mingil juhul tõlgendada nii, et need panevad ühele lepinguosalisele riigile kohustuse:

a) sõlmida halduskokkuleppeid, mis on vastuolus tema enda või teise lepinguosalise riigi õigusaktide või haldustavadega;

(b) anda teavet, mida ei ole võimalik saada tema enda seaduste või tema või teise lepinguosalise riigi tavapäraste haldustavade raames;

c) edastada teavet, mis avalikustaks mis tahes äri-, äri-, tööstus-, äri- või kutsesaladuse või mis tahes teavet, mille avaldamine oleks avalikkusega vastuolus.

Artikkel 28

Diplomaadid ja rahvusvahelised organisatsioonid

1. Konventsiooni sätted ei mõjuta diplomaatiliste või konsulaarametnike diplomaatiliste või konsulaarametnike fiskaalseid privileege, mis tulenevad riikide õiguse üldreeglitest või riikide sätetest või erikokkulepete sätetest.

 

2. Konventsiooni ei kohaldata rahvusvaheliste organisatsioonide, nende organite ja funktsionääride suhtes ega isikute suhtes, kellele on nendesse organisatsioonidesse kuulumise tõttu antud maksusoodustused. Isikud, kes viibivad kohal kolmandate riikide diplomaatiliste või konsulaaresinduste liikmena. lepinguosalises riigis asuvas lepinguosalises ja neid ei käsitata tulu- ja kapitalimaksude mõistes kummagi lepinguosalise riigi residentidena.

Artikkel 29

Kasutusmeetodid

Lepinguosaliste riikide pädevad asutused määravad vastastikusel kokkuleppel konventsiooni kohaldamise viisi ja edastavad üksteisele konventsiooni kohaldamise üksikasjad ning suhtlevad üksteisega otse konventsiooni kohaldamiseks.

Artikkel 30

Jõustumine

1. Käesolev konventsioon ratifitseeritakse ja ratifitseerimiskirjad vahetatakse Brasiilias niipea kui võimalik.

 

2. Käesolev konventsioon jõustub ratifitseerimiskirjade vahetamisel ja selle sätteid kohaldatakse esimest korda:

(a) kinnipeetavate maksude puhul summadele, mis on makstud või tehtud kättesaadavaks jaanuari esimesel päeval või pärast seda kalendriaastal, mis järgneb lepingu jõustumise aastale, mil leping jõustub;

(b) muude käesoleva lepingu osaks olevate maksude osas maksustamisperioodidele, mis algavad lepingu jõustumise aastale järgneval kalendriaastal jaanuari esimesel päeval või pärast seda;

Artikkel 31

Denonsseerimine

1. Käesolev konventsioon jääb kehtima määramata ajaks. Iga riik võib selle aga kuuekuulise etteteatamisega, teatades sellest kirjalikult diplomaatiliste kanalite kaudu, denonsseerida kalendriaasta lõpuks alates kolmandast aastast alates selle jõustumise kuupäevast.

 

2. Sellisel juhul kohaldatakse konventsiooni viimast korda:

a) kinnipeetavate maksude puhul summadele, mis on makstud või tehtud kättesaadavaks enne selle kalendriaasta lõppu, mil denonsseerimisteade esitatakse;

(b) muude käesoleva lepingu osaks olevate maksude osas maksustamisperioodidele, mis algavad sellel kalendriaastal, mil ́ lõpetamise teade esitati. Selle kinnituseks on kahe riigi täievolilised esindajad käesolevale konventsioonile alla kirjutanud ja sellele oma pitsatid kinnitanud. Koostatud 8. novembril 1978 Luxembourgis kahes originaaleksemplaris, millest üks on prantsuse ja teine portugali keeles, mis mõlemad on võrdselt autentsed.

portugali keel, mõlemad on võrdselt autentsed.