LEPINGU
HIINA RAHVAVABARIIGI JA LUKSEMBURGI SUURHERTSIKRIIGI VAHEL TOPELTMAKSUSTAMISE VÄLTIMISE NING TULU- JA KAPITALIMAKSUSTE VÄLTIMISE VÄLTIMISEKS

 

Hiina Rahvavabariigi valitsus ja Luksemburgi Suurhertsogiriigi valitsus;

soovides sõlmida leping topeltmaksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise tõkestamiseks seoses tulu- ja kapitalimaksudega;

Leppisid kokku järgmises:

ARTIKKEL 1

ISIKLIK ULATUS

Käesolevat lepingut kohaldatakse isikute suhtes, kes on ühe või mõlema lepinguosalise riigi residendid.

ARTIKKEL 2

MAKSUD KAETUD

1. Lepingut kohaldatakse tulu- ja kapitalimaksude suhtes, mis on kehtestatud lepinguosalise riigi või selle kohalike omavalitsuste nimel, olenemata nende kogumise viisist.
2. Tulu- ja kapitalimaksudena käsitatakse kõiki makse, mis maksustatakse kogutulult, kogukapitalilt või tulu või kapitali osadelt, kaasa arvatud vallas- või kinnisvara võõrandamisest saadud tulumaksud, samuti kapitalimaksud. tunnustust.
3. Olemasolevad maksud, mille suhtes lepingut kohaldatakse, on:

a) Hiina Rahvavabariigis:

i) üksikisiku tulumaks;

ii) välisinvesteeringutega ettevõtete ja välisettevõtete tulumaks;

(iii) kohalik tulumaks;

(edaspidi “Hiina maks”);

b) Luksemburgi Suurhertsogiriigis:

i) üksikisikute tulumaks (l’ impoˆt sur le revenu des personnes physiques);

ii) ettevõtte tulumaks (l’impoˆt sur levenu des collectivités);

iii) äriühingute juhtide tasude maks (l’ impoˆt spécial sur les tantièmes);

iv) kapitalimaks (l’impoˆt sur la fortune);

(v) kommunaalkaubandusmaks (l’impoˆt commercial communal); (edaspidi “Luksemburgi maks”) .

4. Leping kehtib ka kõigi identsete või sisuliselt sarnaste maksude suhtes, mis on kehtestatud pärast käesoleva lepingu allakirjutamise kuupäeva lisaks olemasolevatele maksudele või nende asemel. Lepinguosaliste riikide pädevad ametivõimud teavitavad üksteist kõigist olulistest muudatustest, mis on tehtud nende vastavates maksuseadustes.

ARTIKKEL 3

ÜLDMÕISTED

1. Käesoleva lepingu tähenduses, kui kontekst ei nõua teisiti:

a) termin “Hiina” tähendab Hiina Rahvavabariiki; kui seda kasutatakse a geograafilises mõttes tähendab kogu Hiina Rahvavabariigi territooriumi, sealhulgas territoriaalmeri, kus kehtivad Hiina maksustamise seadused kohaldada, ja mis tahes piirkonda, mis asub väljaspool selle territoriaalmerd, mille piires on rahvaste oma Hiina Vabariigil on suveräänsed uurimis- ja kasutusõigused merepõhja ja selle aluspinnase ressursid ning ületavad veevarud kooskõlas rahvusvahelise õigusega;

b) mõiste “Luksemburg” tähendab Luksemburgi Suurhertsogiriiki; geograafilises tähenduses kasutatuna tähendab Luksemburgi Suurhertsogiriigi territooriumi;

(c) mõisted “lepinguosaline riik” ja “teine lepinguosaline riik” tähendavad kontekstist lähtuvalt Hiinat või Luksemburgi;

(d) termin “maks” tähendab Hiina või Luksemburgi maksu, olenevalt kontekstist;

e) mõiste „isik” hõlmab üksikisikut, äriühingut ja mis tahes muud isikute ühendust;

(f) mõiste “äriühing” tähendab mis tahes juriidilist isikut või mis tahes üksust, mida käsitletakse maksustamise seisukohalt juriidilise isikuna;

(g) mõisted “lepinguosalise riigi ettevõte” ja “teise lepinguosalise riigi ettevõte” tähendavad vastavalt residendi ettevõtet

lepinguosalise riigi ja teise lepinguosalise riigi residendi ettevõte;

h) mõiste “kodanikud” tähendab kõiki lepinguosalise riigi kodakondsusega isikuid ja kõiki juriidilisi isikuid, kes on loodud või organiseeritud lepinguosalise riigi kodakondsuse alusel.

selle lepinguosalise riigi seadused, samuti juriidilise isikuta organisatsioonid, mida maksustamisel käsitletakse kui loodud või organiseeritud juriidilisi isikuid.

selle lepinguosalise riigi seaduste alusel;

(i) mõiste “rahvusvaheline liiklus” tähendab mis tahes transporti mere- või õhusõidukiga , mida opereerib lepinguosalise riigi resident, välja arvatud juhul, kui laev või õhutransport

õhusõidukit käitatakse ainult teises lepinguosalises riigis asuvate kohtade vahel;

j) mõiste “pädev asutus” tähendab Hiina puhul riiklikku maksuametit või selle volitatud esindajat ja Luksemburgi puhul

rahandusminister või tema volitatud esindaja.

2. Mis puudutab käesoleva lepingu kohaldamist lepinguosalise riigi poolt, siis mis tahes selles määratlemata mõistel, kui kontekst ei nõua teisiti, on tähendus, mis sellel on selle lepinguosalise riigi seaduste kohaselt, mis käsitlevad makse, mille suhtes käesolev leping kehtib.

ARTIKKEL 4

ELANIK

1. Käesolevas lepingus tähendab mõiste “lepinguosalise riigi resident” iga isikut, kes selle lepinguosalise riigi seaduste kohaselt on seal maksukohustuslane oma alalise elukoha, elukoha, peakontori (tegevuskoha) tõttu. juhtimine) või mõni muu samalaadne kriteerium.
2. Kui isik on lõike 1 sätete kohaselt mõlema lepinguosalise riigi resident, määratakse tema staatus järgmiselt:

a) teda loetakse selle lepinguosalise riigi residendiks, kus tal on alaline elukoht; kui tal on olemas alaline kodu

kui ta mõlemas lepinguosalises riigis, loetakse ta selle lepinguosalise riigi residendiks, kellega tal on tihedamad isiklikud ja majanduslikud suhted.

(eluliste huvide keskus) ;

(b) Kui riiki, kus on tema eluliste huvide keskus, ei ole võimalik kindlaks teha või kui tal ei ole kummaski lepinguosalises riigis alalist elukohta.

riigis, siis loetakse ta selle lepinguosalise riigi residendiks, kus ta tavaliselt viibib;

c) kui tal on alaline elukoht mõlemas lepinguosalises riigis või mitte kummaski neist, loetakse ta selle lepinguosalise riigi residendiks, mille kodanik ta on;

(d) Kui ta on mõlema lepinguosalise riigi kodanik või ei ole kummagi lepinguosalise riigi kodanik, lahendavad lepinguosaliste riikide pädevad ametivõimud selle küsimuse vastastikusel kokkuleppel.

3. Kui lõike 1 sätete kohaselt on isik, kes ei ole füüsiline isik, mõlema lepinguosalise riigi resident, loetakse ta selle lepinguosalise riigi residendiks, kus asub tema peakontor (tegeliku juhtimise koht) asub.

ARTIKKEL 5

PÜSIKOHT

1. Mõiste “püsiv tegevuskoht” tähendab käesoleva lepingu tähenduses kindlat tegevuskohta, mille kaudu toimub täielikult või osaliselt ettevõtte äritegevus.
2. Mõiste “püsiv tegevuskoht” hõlmab eelkõige:

a) juhtimiskoht;

b) filiaal;

c) kontor;

d) tehas;

e) töökoda; ja

f) kaevandus, nafta- või gaasipuurauk, karjäär või mis tahes muu loodusvarade kaevandamise koht.

3. Mõiste “püsiv tegevuskoht” hõlmab ka:

a) ehitusplats, ehitus-, montaaži- või paigaldusprojekt või sellega seotud järelevalvetegevus, kuid ainult siis, kui see koht, projekt või

tegevus kestab kauem kui 6 kuud;

(b) lepinguosalise riigi ettevõtte teenuste, sealhulgas nõustamisteenuste osutamine töötajate või muu personali kaudu, kes on seotud lepinguosalise riigi ettevõttega.

teises lepinguosalises riigis, tingimusel et sellised tegevused jätkuvad sama projekti või sellega seotud projekti raames ajavahemikul või perioodidel, mis on kokku üle 6 kuu mis tahes 12-kuulise perioodi jooksul.

 

4. Olenemata käesoleva artikli eelmistest sätetest ei hõlma mõiste “püsiv tegevuskoht”:

a) rajatiste kasutamine üksnes ettevõttele kuuluvate kaupade ladustamiseks, väljapanekuks või kohaletoimetamiseks;

b) ettevõttele kuuluvate kaupade või kaupade laoseisu pidamine üksnes ladustamise, väljapaneku või kohaletoimetamise eesmärgil;

c) ettevõttele kuuluvate kaupade või kaupade laoseisu pidamine üksnes teises ettevõttes töötlemise eesmärgil;

d) kindla tegevuskoha pidamine üksnes kaupade ostmise või teabe kogumise eesmärgil ettevõtte jaoks;

e) äritegevuse kindla asukoha pidamine, mis on ette nähtud üksnes ettevõtte jaoks mis tahes muu ettevalmistava või abistava tegevuse läbiviimiseks;

f) äritegevuse kindla asukoha säilitamine ainult punktides a–e nimetatud tegevuste mis tahes kombinatsiooni jaoks, tingimusel et üldine

sellest kombinatsioonist tulenev kindla tegevuskoha tegevus on ettevalmistava või abistava iseloomuga.

5. Olenemata lõigete 1 ja 2 sätetest, kui isik, välja arvatud sõltumatu staatusega esindaja, kelle suhtes kohaldatakse lõike 6 sätteid, tegutseb lepinguosalises riigis teise lepinguosalise riigi ettevõtte nimel, on ja tavaliselt teostab volitusi sõlmida lepinguid ettevõtte nimel, siis loetakse, et sellel ettevõttel on püsiv tegevuskoht esimesena nimetatud lepinguriigis mis tahes tegevuse osas, mida see isik ettevõtte heaks teeb, välja arvatud juhul, kui sellise isiku tegevus on piirdutakse lõikes 4 mainitutega, mida juhul, kui seda kasutatakse fikseeritud tegevuskoht, ei muudaks seda kindlat tegevuskohta selle lõike sätete kohaselt püsivaks tegevuskohaks.

 

6. Lepinguosalise riigi ettevõttel ei peeta teises lepinguosalises riigis püsivat tegevuskohta ainuüksi seetõttu, et ta tegutseb selles teises lepinguosalises riigis maakleri, komisjoniesindaja või muu iseseisva staatusega agendi kaudu, tingimusel et see isikud tegutsevad oma tavapärase äritegevuse raames. Kui aga sellise agendi tegevus on täielikult või peaaegu täielikult antud ettevõtte nimel, ei peeta teda käesoleva lõike tähenduses sõltumatu staatusega agendiks.

 

7. Asjaolu, et lepinguosalise riigi residendist äriühing kontrollib või kontrollib äriühingut, mis on teise lepinguosalise riigi resident või mis tegutseb selles teises lepinguosalises riigis (kas püsiva tegevuskoha kaudu või muul viisil), ei moodusta iseenesest kumbagi äriühingut teise püsivaks tegevuskohaks.

ARTIKKEL 6

TULU KINNISVARAST

1. Lepinguosalise riigi residendi teises lepinguosalises riigis asuvalt kinnisvaralt saadud tulu (sealhulgas põllumajandusest või metsandusest saadud tulu) võib maksustada selles teises lepinguosalises riigis.

 

2. Mõistel “kinnisvara” on tähendus, mis sellel on selle lepinguosalise riigi seaduste kohaselt, kus kõnealune vara asub. Mõiste hõlmab igal juhul kinnisvara juurde kuuluvaid varasid, kariloomi ja põllumajanduses ja metsanduses kasutatavaid seadmeid, õigusi, millele kehtivad maavara käsitlevad üldseaduse sätted, kinnisasja kasutusvaldust ja õigusi muutuv- või püsimaksetele tasu eest. maavarade, allikate ja muude loodusvarade töötamine või tööõigus. Laevu ja õhusõidukeid ei käsitata kinnisvarana.

 

3. Lõike 1 sätteid kohaldatakse kinnisvara otsesest kasutamisest, üürile andmisest või muul viisil kasutamisest saadava tulu suhtes.

 

4. Lõigetes 1 ja 3 sätestatut kohaldatakse ka ettevõtte kinnisvarast saadava tulu ja iseseisvate isiklike teenuste osutamiseks kasutatavast kinnisvarast saadava tulu suhtes.

ARTIKKEL 7

ÄRIKASUM

1. Lepinguosalise riigi ettevõtte kasumit maksustatakse ainult selles lepinguosalises riigis, välja arvatud juhul, kui ettevõte tegutseb teises lepinguosalises riigis seal asuva püsiva tegevuskoha kaudu. Kui ettevõte tegutseb ülalmainitud viisil, võib ettevõtte kasumit maksustada teises lepinguosalises riigis, kuid ainult selles osas, mis on omistatav sellele püsivale tegevuskohale.

 

2. Kui lepinguosalise riigi ettevõte tegutseb teises lepinguosalises riigis seal asuva püsiva tegevuskoha kaudu, kui lõike 3 sätetest ei tulene teisiti, omistatakse mõlemas lepinguosalises riigis sellele püsivale tegevuskohale kasum, mida võib oodata teha, kui tegemist on eraldiseisva ja eraldiseisva ettevõttega, mis tegeleb samade või sarnaste tingimustega samadel või sarnastel tegevusaladel ja tegutseb täiesti sõltumatult ettevõttega, mille püsiv tegevuskoht on.

 

3. Püsiva tegevuskoha kasumi määramisel tuleb maha arvata kulud, mis on tehtud püsiva tegevuskoha äritegevuseks, sealhulgas juhtimis- ja üldhalduskulud, olenemata sellest, kas see on lepinguriigis, kus püsiv tegevuskoht asub. või mujal.

 

4. Kui lepinguosalises riigis on olnud tavaks määrata püsivale tegevuskohale omistatav kasum ettevõtte kogukasumi jaotuse alusel selle erinevate osade vahel, ei takista miski lõikes 2 sellel lepinguosalisel riigil kasum, mida maksustatakse tavapärase jaotusega. Kasutatav jaotusmeetod peab siiski olema selline, et tulemus oleks kooskõlas käesolevas artiklis sisalduvate põhimõtetega.

 

5. Kasumit ei omistata püsivale tegevuskohale pelgalt seetõttu, et see püsiv tegevuskoht ostis ettevõttele kaupu või kaupu.

 

6. Eelmiste lõigete kohaldamisel määratakse püsivale tegevuskohale omistatav kasum igal aastal samal meetodil, välja arvatud juhul, kui on mõjuv ja piisav põhjus vastupidiseks.

 

7. Kui kasum sisaldab tululiike, mida käsitletakse eraldi käesoleva lepingu teistes artiklites, siis käesoleva artikli sätted nende artiklite sätteid ei mõjuta.

ARTIKKEL 8

LAEVA- JA ÕHUTRANSPORT

1. Lepinguosalise riigi residendi poolt rahvusvahelises mere- või õhusõidukite kasutamisest saadav kasum maksustatakse ainult selles lepinguosalises riigis.

 

2. Lõike 1 sätteid kohaldatakse ka kasumile, mis saadakse osalusest puulis, ühisettevõttes või rahvusvahelises lennutegevuse agentuuris.

ARTIKKEL 9

SEOTUD ETTEVÕTTED

1. Kus

a) lepinguosalise riigi ettevõte osaleb otseselt või kaudselt teise lepinguosalise riigi ettevõtte juhtimises, kontrollis või kapitalis või

b) samad isikud osalevad otseselt või kaudselt lepinguosalise riigi ettevõtte ja teise lepinguosalise riigi ettevõtte juhtimises, kontrollis või kapitalis.

Ja mõlemal juhul kehtestatakse või kehtestatakse kahe ettevõtte vahel nende äri- või finantssuhetes tingimused, mis erinevad sõltumatute ettevõtete vahelistest suhetest, siis kogu kasum, mis ilma nende tingimusteta oleks ühele ettevõtetest kogunenud, kuid need ei ole nende tingimuste tõttu kogunenud, võib arvata selle ettevõtte kasumi hulka ja maksustada vastavalt.

 

2. Kui lepinguosaline riik arvab selle lepinguosalise riigi ettevõtte kasumi hulka ja maksustab vastavalt kasumi, mida teise lepinguosalise riigi ettevõtja on selles teises lepinguosalises riigis maksustatud, ning selliselt arvestatud kasum on kasum, mis oleks kogunenud esimesena nimetatud lepinguosalise riigi ettevõttele, kui nende kahe ettevõtte vahel oleks sõlmitud samad tingimused, mis oleksid sõlmitud sõltumatute ettevõtete vahel, siis teeb see teine lepinguosaline riik asjakohaselt korrigeerimise sellelt kasumilt võetava maksu summas. . Sellise kohanduse kindlaksmääramisel võetakse nõuetekohaselt arvesse käesoleva lepingu teisi sätteid ja lepinguosaliste riikide pädevad ametivõimud konsulteerivad vajaduse korral üksteisega.

ARTIKKEL 10

DIVIDENDID

1. Dividende, mida lepinguosalise riigi residendist äriühing maksab teise lepinguosalise riigi residendile, võib maksustada selles teises lepinguosalises riigis.

 

2. Selliseid dividende võib siiski maksustada ka selles lepinguosalises riigis, mille resident dividende maksv äriühing on, ja selle lepinguosalise riigi seaduste kohaselt, kuid kui dividendide saaja on dividendide tegelik tulusaaja, ei tohi selliselt võetav maks ületada :

a) 5 protsenti dividendide brutosummast, kui tegelik tulusaaja on äriühing (va seltsing), kellele kuulub vahetult vähemalt 25 protsenti

dividende maksva äriühingu kapitalist;

b) 10 protsenti dividendide brutosummast kõigil muudel juhtudel. Käesolev lõige ei mõjuta äriühingu maksustamist seoses

kasum, millest makstakse dividende.

 

3. Mõiste “dividendid” tähendab käesolevas artiklis tulu aktsiatest või muudest õigustest, mis ei ole võlanõuded, kasumis osalemist, samuti tulu muudest ettevõtte õigustest, mille suhtes kohaldatakse sama maksustamist kui aktsiatelt saadud tulu. selle lepinguosalise riigi seadused, mille resident väljamakset teostav äriühing on. Kasum, mille Hiinas maksukohuslane ettevõte on välisinvesteeringutega ettevõtete tulumaksukohustuslasena jaotanud Luksemburgi residendile, loetakse dividendideks.

 

4. Lõigete 1 ja 2 sätteid ei kohaldata, kui dividendide tegelik tulusaaja, kes on lepinguosalise riigi resident, tegeleb püsiva tegevuskoha kaudu äritegevusega teises lepinguosalises riigis, mille resident dividende maksv äriühing on. või osutab selles teises lepinguosalises riigis iseseisvaid isiklikke teenuseid seal asuvast kindlast asukohast ning osalus, mille eest dividende makstakse, on sellise püsiva tegevuskoha või kindla asukohaga tegelikult seotud. Sellisel juhul kohaldatakse vastavalt olukorrale artikli 7 või artikli 14 sätteid.

 

5. Kui lepinguosalise riigi residendist äriühing saab teisest lepinguosalisest riigist kasumit või tulu, ei või see teine lepinguosaline riik maksustada äriühingu makstud dividende, välja arvatud juhul, kui neid dividende makstakse selle riigi residendile. teises lepinguosalises riigis või niivõrd, kuivõrd osalus, mille eest dividende makstakse, on tegelikult seotud selles teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha või kindla asukohaga, ega maksustata äriühingu jaotamata kasumit äriühingu jaotamata kasumilt, isegi kui makstud dividendid või jaotamata kasum koosnevad täielikult või osaliselt kasumist või tulust, mis saadakse selles teises lepinguosalises riigis.

ARTIKKEL 11

HUVI

1. Intresse, mis tekivad lepinguosalises riigis ja makstakse teise lepinguosalise riigi residendile, võib maksustada selles teises lepinguosalises riigis.

 

2. Selliseid intresse võib siiski maksustada ka lepinguosalises riigis, kus see tekib, ja vastavalt selle lepinguosalise riigi seadustele, kuid kui intressi saaja on intressi tegelik tulusaaja, ei tohi võetav maks ületada 10 protsenti intressi kogusummast. huvi.

 

3. Olenemata lõike 2 sätetest, intressid, mis tekivad lepinguosalises riigis ja mida arvestab teise lepinguosalise riigi valitsus, selle kohalik omavalitsus või selle teise lepinguosalise riigi resident võlanõuete eest, mis on tagatud, kindlustatud või kaudselt rahastatud lepinguosalise riigi poolt. selle teise lepinguosalise riigi valitsus või selle kohalik omavalitsus on esimesena nimetatud lepinguosalises riigis maksust vabastatud. Mõiste “valitsus” hõlmab selles lõikes:

a) Hiina puhul riigipangad;

b) Luksemburgi puhul riiklik krediidi- ja investeerimisühing

(la Société Nationale de Crédit et d’Investissement) .

 

4. Mõiste “intress” tähendab käesolevas artiklis kasutatavat tulu igasugustest võlanõuetest, olenemata sellest, kas need on hüpoteegiga tagatud või mitte ja kas neil on õigus osaleda võlgniku kasumis või mitte, eelkõige tulu valitsuse väärtpaberitest ja tuludest. võlakirjadest või võlakirjadest, sealhulgas selliste väärtpaberite, võlakirjade või võlakirjadega seotud preemiatest ja auhindadest.

Hilinenud maksmise eest makstavat trahvi ei peeta käesoleva artikli tähenduses intressiks.

 

5. Lõigete 1, 2 ja 3 sätteid ei kohaldata, kui intressi tegelik tulusaaja, kes on lepinguosalise riigi resident, tegutseb teises lepinguosalises riigis, kus intress tekib, seal asuva püsiva tegevuskoha kaudu või osutab selles teises lepinguosalises riigis iseseisvaid isiklikke teenuseid seal asuvast kindlast asukohast ja võlanõue, mille eest makstakse intressi, on tegelikult seotud sellise püsiva tegevuskoha või kindla asukohaga. Sellisel juhul kohaldatakse vastavalt olukorrale artikli 7 või artikli 14 sätteid.

 

6. Intress loetakse tekkinuks lepinguosalises riigis, kui maksjaks on selle lepinguosalise riigi valitsus, selle kohalik omavalitsus või selle lepinguosalise riigi resident. Kui aga intressi maksjal, olenemata sellest, kas ta on lepinguosalise riigi resident või mitte, on lepinguosalises riigis püsiv tegevuskoht või kindel asukoht, millega seoses tekkis võlgnevus, millelt intressi makstakse, ja sellist intressi kannab selline püsiv tegevuskoht või püsiv asukoht, siis loetakse selline intress tekkinuks lepinguosaline riik, kus asub püsiv tegevuskoht või kindel asukoht.

 

7. Kui maksja ja tegeliku tulusaaja või nende mõlema ja mõne muu isiku vahelise erisuhte tõttu ületab intressi suurus, võttes arvesse võlanõuet, mille eest seda makstakse, summat, mis oleks Sellise suhte puudumisel maksja ja tegelik tulusaaja on kokku leppinud, kohaldatakse käesoleva artikli sätteid ainult viimati nimetatud summa suhtes. Sellisel juhul jääb ületav osa maksetest maksustatavaks vastavalt iga lepinguosalise riigi seadustele, võttes arvesse käesoleva lepingu teisi sätteid.

ARTIKKEL 12

KUNINGRIIGID

1. Lepinguosalises riigis tekkivaid ja teise lepinguosalise riigi residendile makstavaid litsentsitasusid võib maksustada selles teises lepinguosalises riigis.

 

2. Selliseid litsentsitasusid võib siiski maksustada ka lepinguosalises riigis, kus need tekivad, ja vastavalt selle lepinguosalise riigi seadustele, kuid kui saaja on litsentsitasu tegelik omanik, ei tohi selliselt võetav maks ületada:

a) käesoleva artikli lõike 3 alapunktis a nimetatud kasutustasude puhul 10 protsenti litsentsitasude brutosummast; ja

b) käesoleva lõike 3 alapunktis b nimetatud kasutustasude puhul Artikkel, 10 protsenti litsentsitasude korrigeeritud summast. Eesmärgiks

Käesolevas lõikes tähendab “korrigeeritud summa” 60 protsenti litsentsitasude brutosummast.

 

3. Käesolevas artiklis kasutatud termin “kasutustasud” tähendab:

a) mis tahes maksed, mis on saadud tasu eest kirjandus-, kunsti- või teadustöö autoriõiguste kasutamise või kasutamise õiguse eest, sealhulgas

kinematograafiafilmid ja filmid või lindid raadio- või telesaadete edastamiseks, mis tahes patent, oskusteave, kaubamärk, kujundus või mudel, plaan, salavalem või

protsessi või teabe saamiseks tööstus-, kaubandus- või teaduskogemuse kohta ; ja

b) mis tahes maksed, mis on saadud tasu eest tööstus-, kaubandus- või teadusseadmete kasutamise või kasutamise õiguse eest.

 

4. Lõigete 1 ja 2 sätteid ei kohaldata, kui lepinguosalise riigi residendist litsentsitasude tegelik tulusaaja tegutseb teises lepinguosalises riigis, kus litsentsitasud tekivad, seal asuva püsiva tegevuskoha kaudu või tegutseb see teine lepinguosaline riik on selles asuvast kindlast asukohast sõltumatud isiklikud teenused ning õigus või vara, mille eest tasu makstakse, on sellise püsiva tegevuskoha või kindla asukohaga tegelikult seotud. Sellisel juhul kohaldatakse vastavalt olukorrale artikli 7 või artikli 14 sätteid.

 

5. Rojaltid loetakse tekkinuks lepinguosalises riigis, kui selle maksjaks on selle lepinguosalise riigi valitsus, selle kohalik omavalitsus või selle lepinguosalise riigi resident. Kui aga autoritasu maksval isikul, olenemata sellest, kas ta on lepinguosalise riigi resident või mitte, on lepinguosalises riigis püsiv tegevuskoht või kindel asukoht, millega seoses tekkis autoritasu maksmise kohustus, ja sellised litsentsitasud. kannavad sellised alalised

tegevuskoht või kindel asukoht, siis loetakse sellised litsentsitasud tekkinuks selles lepinguosalises riigis, kus asub püsiv tegevuskoht või kindel asukoht.

 

6. Kui maksja ja tegeliku tulusaaja või nende mõlema ja mõne muu isiku vahelise erisuhte tõttu ületab litsentsitasu suurus, võttes arvesse kasutust, õigust või teavet, mille eest neid makstakse, summat, mille eest tasutakse. maksja ja tegelik tulusaaja oleks sellise suhte puudumisel kokku leppinud, kohaldatakse käesoleva artikli sätteid ainult viimati nimetatud summa suhtes. Sellisel juhul jääb ületav osa maksetest maksustatavaks vastavalt iga lepinguosalise riigi seadustele, võttes arvesse käesoleva lepingu teisi sätteid.

ARTIKKEL 13

KAPITALI KASUM

1. Kasu, mille lepinguosalise riigi resident saab artiklis 6 nimetatud teises lepinguosalises riigis asuva kinnisvara võõrandamisest, võib maksustada selles teises lepinguosalises riigis.

 

2. Kasu lepinguosalise riigi ettevõtte teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha ärivara hulka kuuluva vallasvara või lepinguosalise riigi residendi teises lepinguosalises riigis asuva kindla asukohaga vallasvara võõrandamisest. Kui lepinguosaline riik osutab iseseisvaid isiklikke teenuseid, sealhulgas kasu sellise püsiva tegevuskoha (üksi või koos kogu ettevõttega) või sellise püsiva asukoha võõrandamisest, võib maksustada selles teises lepinguosalises riigis.

 

3. Kasu, mille lepinguosalise riigi resident saab rahvusvahelises liikluses kasutatavate mere- või õhusõidukite või selliste mere- või õhusõidukite käitamisega seotud vallasvara võõrandamisest, maksustatakse ainult selles lepinguosalises riigis.

 

4. Kasu, mis saadakse sellise äriühingu aktsiate võõrandamisest, mille vara koosneb otseselt või kaudselt peamiselt lepinguosalises riigis asuvast kinnisvarast, võib maksustada selles lepinguosalises riigis.

 

5. Kasu, mis on saadud lõikes 4 nimetamata aktsiate võõrandamisest, mis esindab vähemalt 25-protsendilist osalust lepinguosalise riigi residendist äriühingus, võib maksustada selles lepinguosalises riigis.

 

6. Kasu, mis saadakse mis tahes muu kui lõigetes 1–5 nimetatud vara võõrandamisest, maksustatakse ainult selles lepinguosalises riigis, mille resident võõrandaja on.

ARTIKKEL 14

SÕLTUMATUD ISIKUTEENUSED

1. Lepinguosalise riigi residendi poolt professionaalsete teenuste või muu iseseisva tegevuse eest saadud tulu maksustatakse ainult selles lepinguosalises riigis, välja arvatud ühel järgmistest asjaoludest, kui sellist tulu võib maksustada ka teises lepinguosalises riigis:

a) kui tal on oma tegevuseks teises lepinguosalises riigis korrapäraselt kasutatav püsibaas; sel juhul ainult nii palju

sellele kindlale baasile omistatavat tulu võib maksustada selles teises lepinguosalises riigis;

b) kui tema viibimine teises lepinguosalises riigis kestab kokku rohkem kui 183 päeva asjaomasel kalendriaastal; sel juhul ainult

nii palju tulu, mis on saadud tema tegevusest selles teises lepinguosalises riigis, võib maksustada selles teises lepinguosalises riigis.

 

2. Mõiste “kutseteenused” hõlmab eelkõige iseseisvat teadus-, kirjandus-, kunsti-, haridus- või õppetegevust, aga ka arstide, juristide, inseneride, arhitektide, hambaarstide ja raamatupidajate iseseisvat tegevust.

ARTIKKEL 15

SÕLTUVAD ISIKUTEENUSED

1. Vastavalt artiklite 16, 18, 19, 20 ja 21 sätetele maksustatakse lepinguosalise riigi residendi poolt töötamise eest saadavat palka, töötasu ja muid sarnaseid tasusid ainult selles lepinguosalises riigis, välja arvatud juhul, kui tööd tehakse teine lepinguosaline riik. Kui töötatakse nii, võib sellest saadavat tasu maksustada selles teises lepinguosalises riigis.

 

2. Olenemata lõike 1 sätetest maksustatakse lepinguosalise riigi residendi poolt teises lepinguosalises riigis tehtud töö eest saadud tasu ainult esimesena nimetatud lepinguosalises riigis, kui:

a) saaja viibib teises lepinguosalises riigis ajavahemiku või perioodide jooksul , mis kokku ei ületa 183 päeva asjaomasel kalendriaastal; ja

(b) töötasu maksab või maksab tööandja, kes ei ole teise lepinguosalise riigi resident; ja

c) töötasu ei maksa tööandjal teises lepinguosalises riigis asuv püsiv tegevuskoht või kindel asukoht.

 

3. Olenemata käesoleva artikli eelmistest sätetest maksustatakse lepinguosalise riigi residendi poolt rahvusvahelises liikluses kasutataval mere- või õhusõidukil tehtava töö eest saadavat tasu ainult selles lepinguosalises riigis.

ARTIKKEL 16

DIREKTORITE TASU

Juhatajatasusid ja muid sarnaseid makseid, mida lepinguosalise riigi resident saab teise lepinguosalise riigi residendist äriühingu juhatuse liikmena, võib maksustada selles teises lepinguosalises riigis.

ARTIKKEL 17

ARTISTID JA SPORTLASED

1. Olenemata artiklite 14 ja 15 sätetest saab lepinguosalise riigi resident meelelahutajana, näiteks teatri-, kino-, raadio- või telekunstnikuna või muusikuna või sportlasena saada tulu isiklikust tegevusest. teostatud teises lepinguosalises riigis, võib maksustada selles teises lepinguosalises riigis.

 

2. Kui meelelahutaja või sportlase isiklikust tegevusest saadud tulu ei laeku mitte meelelahutajale või sportlasele endale, vaid teisele isikule, võib selle tulu olenemata artiklite 7, 14 ja 15 sätetest maksustada lepinguosaline riik, kus meelelahutaja või sportlane tegutseb.

 

3. Olenemata käesoleva artikli eelmistest sätetest vabastatakse tulu, mille lepinguosalise riigi residentidest meelelahutajad või sportlased saavad teises lepinguosalises riigis mõlema lepinguosalise riigi valitsuse vahelise kultuurivahetuse kava raames teostatavast tegevusest. teine osalisriik.

ARTIKKEL 18

PENSIONID

1. Vastavalt artikli 19 lõike 2 sätetele maksustatakse lepinguosalise riigi residendile varasema töötamise eest makstavaid pensione ja muid sarnaseid tasusid ainult selles lepinguosalises riigis.

 

2. Olenemata lõike 1 sätetest maksustatakse lepinguosalise riigi sotsiaalkindlustusalaste õigusaktide või süsteemi alusel makstud pensione ja muid sarnaseid makseid ainult selles lepinguosalises riigis.

ARTIKKEL 19

VALITSUSTEENUS

a) tasu, välja arvatud pension, mida lepinguosaline riik või selle kohalik omavalitsus maksab üksikisikule talle osutatud teenuste eest.

lepinguosaline riik või selle kohalik omavalitsus, maksustatakse ainult selles lepinguosalises riigis;

(b) selline tasu maksustatakse siiski ainult teises lepinguosalises riigis, kui teenust osutatakse selles teises lepinguosalises riigis ja

isik on selle teise lepinguosalise riigi resident, kes:

(i) on selle teise lepinguosalise riigi kodanik; või

(ii) ei saanud selle teise lepinguosalise riigi residendiks üksnes teenuste osutamise eesmärgil.

a) mis tahes pension, mida lepinguosaline riik või selle kohalik omavalitsusüksus maksab või nende loodud fondidest makstakse üksikisikule teenuste eest

see lepinguosaline riik või selle kohalik omavalitsus maksustatakse ainult selles lepinguosalises riigis;

(b) seda pensioni maksustatakse siiski ainult teises lepinguosalises riigis, kui isik on selle teise lepinguosalise riigi resident ja kodanik.

 

3. Artiklite 15, 16, 17 ja 18 sätteid kohaldatakse tasu ja pensioni suhtes, mis on seotud lepinguosalise riigi või selle kohaliku omavalitsuse üksuse äritegevusega osutatud teenuste eest.

ARTIKKEL 20

ÕPETAJAD JA TEADLASED

Isik, kes on või vahetult enne lepinguosalise riigi külastamist oli teise lepinguosalise riigi resident ja viibib esimesena nimetatud lepinguosalises riigis eesmärgiga õpetada, pidada loenguid või teha teadustööd ülikoolis, kolledžis või koolis. või esmamainitud lepinguosalise riigi valitsuse poolt akrediteeritud õppeasutus või teadusasutus vabastatakse maksust esimesena nimetatud lepinguosalises riigis kolme aasta jooksul alates kuupäevast, mil ta saabub esimesena nimetatud lepinguosalisesse riiki. sellise õppetöö, loengute või uurimistöö eest makstava tasu eest.

ARTIKKEL 21

ÕPILASED JA TREENINGUD

Üliõpilane, äripraktik või praktikant, kes on või oli vahetult enne lepinguosalise riigi külastamist teise lepinguosalise riigi resident ja kes viibib esimesena nimetatud lepinguosalises riigis üksnes oma hariduse ja koolituse eesmärgil, on maksust vabastatud. see esimesena nimetatud lepinguosaline riik järgmiste maksete või tulude kohta, mida ta sai või sai ülalpidamise, hariduse, õppimise, uurimistöö või koolituse eesmärgil:

a) maksed, mis pärinevad väljaspool seda osalisriiki asuvatest allikatest;

(b) selle lepinguosalise riigi valitsuse või teadus-, haridus-, kultuuri- või muu maksuvabastusega organisatsioonide antavad toetused, stipendiumid või preemiad ;

(c) selles lepinguosalises riigis osutatud isiklikest teenustest saadud tulu, tingimusel et see tulu kujutab endast selleks vajalikku sissetulekut.

ARTIKKEL 22

TEINE SISSETULEK

1. Lepinguosalise riigi residendi tulud, mida käesoleva lepingu eelmistes artiklites ei ole käsitletud, maksustatakse ainult selles lepinguosalises riigis, olenemata nende tekkimise kohast.

 

2. Lõike 1 sätteid ei kohaldata tulule, välja arvatud artikli 6 lõikes 2 määratletud kinnisvarast saadav tulu, kui sellise tulu saaja, kes on lepinguosalise riigi resident, tegutseb teises lepinguosalises riigis äritegevuse kaudu. seal asuv püsiv tegevuskoht või osutab selles teises lepinguosalises riigis iseseisvaid isiklikke teenuseid seal asuvast püsivast asukohast ning õigus või vara, mille pealt tulu makstakse, on sellise püsiva tegevuskoha või kindla asukohaga tegelikult seotud. Sellisel juhul kohaldatakse vastavalt olukorrale artikli 7 või artikli 14 sätteid.

ARTIKKEL 23

PEALITAL

1. Kapitali, mis koosneb artiklis 6 nimetatud kinnisvarast, mis kuulub lepinguosalise riigi residendile ja asub teises lepinguosalises riigis, võib maksustada selles teises lepinguosalises riigis.

 

2. Kapital, mida esindab vallasvara, mis on osa lepinguosalise riigi ettevõtte teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha ärivarast, või lepinguosalise riigi residendi teises lepinguosalises riigis asuvast kindlast asukohast koosnev vallasvara. iseseisvate isiklike teenuste osutamise eesmärgil võib maksustada selles teises lepinguosalises riigis.

 

3. Kapitali, mida esindavad lepinguosalise riigi residendi poolt rahvusvahelises liikluses kasutatavad mere- ja õhusõidukid, ning selliste mere- ja õhusõidukite käitamisega seotud vallasvara, maksustatakse ainult selles lepinguosalises riigis.

 

4. Kõik muud lepinguosalise riigi residendi kapitali osad maksustatakse ainult selles lepinguosalises riigis.

ARTIKKEL 24

TOPELTMAKSUSTAMISE KÕRVALDAMISE MEETODID

1. Hiinas kaotatakse topeltmaksustamine järgmiselt:

a) Kui Hiina resident saab Luksemburgist tulu, krediteeritakse sellelt tulult Luksemburgis vastavalt käesoleva lepingu sätetele makstav maks Hiina maksust. sellele elanikule kehtestatud. Krediidisumma ei tohi siiski ületada Hiina maksusumma sellelt tulult, mis on arvutatud vastavalt Hiina maksuseadustele ja -määrustele.

b) Kui Luksemburgist saadud tulu on dividend, mille on maksnud a ettevõte, mis on Luksemburgi resident, ettevõttele, mis on a Hiina elanik ja kellele kuulub vähemalt 10 protsenti ettevõtte aktsiatest dividendi väljamaksev äriühing, arvestatakse kreedit maksuga Luksemburgis dividende maksva ettevõtte poolt oma tulude alusel.

 

2. Luksemburgis kaotatakse topeltmaksustamine järgmiselt:

a) Kui Luksemburgi elanik saab tulu või omab kapitali, mida vastavalt käesoleva lepingu sätetele võidakse maksustada Hiinas, Luksemburg teeb vastavalt alapunktide sätetele (b), (c) ja d) vabastada sellise tulu või kapitali maksust, kuid võib residendi ülejäänud tulult või kapitalilt maksusumma arvutamiseks kohaldada samu maksumäärasid, nagu siis, kui tulu või kapital ei oleks maksust vabastatud.

b) Kui Luksemburgi elanik saab tulu, mida artiklite 10, 11, 12 ja artikli 13 lõigete 4 ja 5 sätete kohaselt võib maksustada Hiinas, lubab Luksemburg tulumaksust maha arvata. sellest elanikust summa, mis võrdub Hiinas makstud maksuga. Selline mahaarvamine ei tohi siiski ületada seda osa maksust, mis on arvutatud enne mahaarvamist ja mis on omistatav sellistele Hiinast saadud tululiikidele.

c) Kui Luksemburgi residendist äriühing saab dividende Hiina allikatest, vabastab Luksemburg sellised dividendid maksust, tingimusel et Luksemburgi residendist äriühing omab aruandeaasta algusest alates otsest osalust vähemalt 10 protsenti dividende maksva ettevõtte kapitalist või ostuhinnast vähemalt 50 miljonit LF. Eespool nimetatud Hiina ettevõtte aktsiad on samadel tingimustel vabastatud Luksemburgi kapitalimaksust.

d) Lõike 2 punkti b kohaldamisel loetakse, et Hiinas makstud maks sisaldab maksusummat, mis oleks Hiinas makstud, kui seda ei oleks vabastatud või vähendatud vastavalt Hiina seadused ja määrused, mis on mõeldud Hiina majandusarengu edendamiseks. Hiinas tasutuks loetav maksusumma on:

i) artikli 10 lõike 2 punkti b puhul 10 protsenti dividendide brutosummast ;

ii) 10 protsenti intressi brutosummast artikli 11 lõike 2 puhul; ja

(iii) 10 protsenti litsentsitasude summast artikli 12 lõike 2 puhul.

Käesoleva lõigu sätteid kohaldatakse ainult 15 aasta jooksul alates selle kalendriaasta 1. jaanuarist, mis järgneb sellele kalendriaastale, mil

Leping jõustub.

ARTIKKEL 25

MITTEDISKRIMINEERIMINE

1. Lepinguosalise riigi kodanike suhtes ei kohaldata teises lepinguosalises riigis ühtegi maksustamist ega sellega seotud nõuet, mis on teistsugune või koormavam kui maksustamine ja sellega seotud nõuded, mida samadel asjaoludel kohaldatakse või võivad kohaldada selle teise lepinguosalise riigi kodanikud. allutada. Selle lõike sätted kehtivad olenemata artikli 1 sätetest ka isikute suhtes, kes ei ole ühe või mõlema lepinguosalise riigi residendid.

 

2. Lepinguosalise riigi ettevõtte teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha maksustamine ei või olla selles teises lepinguosalises riigis ebasoodsam kui selle teise lepinguosalise riigi sama tegevusega ettevõtete maksustamine. Käesoleva lõike sätteid ei tõlgendata kui lepinguosalise riigi kohustust võimaldada teise lepinguosalise riigi residentidele perekonnaseisu või perekondlike kohustuste tõttu isiklikke maksusoodustusi, -soodustusi ja -vähendusi, mida ta annab oma residentidele.

 

3. Lepinguosalise riigi ettevõtte poolt teise lepinguosalise riigi residendile makstavad intressid, autoritasud ja muud väljamaksed, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse artikli 9 lõike 1, artikli 11 lõike 7 või artikli 12 lõike 6 sätteid, sellise ettevõtte maksustatava kasumi kindlaksmääramisel peavad need olema mahaarvatavad samadel tingimustel, nagu oleks see makstud esimesena nimetatud lepinguosalise riigi residendile. Samamoodi on lepinguosalise riigi ettevõtte kõik võlad teise lepinguosalise riigi residendi ees mahaarvatavad sellise ettevõtte maksustatava kapitali määramisel samadel tingimustel, nagu oleksid need olnud lepinguosalise riigi residendiga. esmamainitud osalisriik.

 

4. Lepinguosalise riigi ettevõtted, mille kapitali täielikult või osaliselt omab või kontrollib otseselt või kaudselt üks või mitu teise lepinguosalise riigi residenti, ei kuulu esimesena nimetatud lepinguosalises riigis maksustamisele ega nõuete alla. sellega seotud, mis on muu või koormavam kui maksustamine ja sellega seotud nõuded, mida kohaldatakse või võidakse kohaldada esimesena nimetatud lepinguosalise riigi teistele samalaadsetele ettevõtetele.

 

5. Olenemata artikli 2 sätetest kohaldatakse käesoleva artikli sätteid igat liiki ja kirjeldusega maksude suhtes.

ARTIKKEL 26

VASTASTIKU LEPINGU KORD

1. Kui isik leiab, et ühe või mõlema lepinguosalise riigi tegevus toob kaasa või toob kaasa maksustamise, mis ei ole kooskõlas käesoleva lepingu sätetega, võib ta olenemata nende lepinguosaliste riikide siseriikliku õigusega ette nähtud õiguskaitsevahenditest, esitab oma juhtumi selle osalisriigi pädevale ametiasutusele, mille resident ta on, või, kui tema juhtum kuulub artikli 25 lõike 1 alla, selle osalisriigi pädevale võimuorganile, mille kodanik ta on. Juhtum tuleb esitada kolme aasta jooksul alates lepingu sätetele mittevastava maksustamise tulemusel toimunud tegevusest esmakordsest teatamisest.

 

2. Pädev asutus püüab, kui vastuväide tundub talle põhjendatud ja kui ta ise ei suuda leida rahuldavat lahendust, lahendada juhtumi vastastikusel kokkuleppel teise lepinguosalise riigi pädeva asutusega, et maksustamise vältimine, mis ei ole kooskõlas käesoleva lepingu sätetega. Kõik saavutatud kokkulepped rakendatakse olenemata lepinguosaliste riikide siseriiklikus õiguses sätestatud tähtaegadest.

 

3. Lepinguosaliste riikide pädevad ametivõimud püüavad vastastikusel kokkuleppel lahendada kõik raskused või kahtlused, mis tekivad seoses Lepingu tõlgendamise või kohaldamisega. Samuti võivad nad topeltmaksustamise kõrvaldamiseks koos nõu pidada juhtudel, mida käesolev leping ette ei näe.

 

4. Lepinguosaliste riikide pädevad asutused võivad lõigete 2 ja 3 tähenduses kokkuleppe saavutamiseks üksteisega otse suhelda. Kui kokkuleppe saavutamiseks tundub soovitav, võivad osalisriikide pädevate asutuste esindajad kohtuda suuliseks arvamuste vahetamiseks.

ARTIKKEL 27

INFO VAHETUS

1. Lepinguosaliste riikide pädevad ametivõimud vahetavad teavet, mis on vajalik käesoleva lepingu sätete või lepinguosaliste riikide siseriiklike seaduste täitmiseks, mis käsitlevad lepinguga hõlmatud makse, niivõrd kui sellekohane maksustamine ei ole vastuolus käesoleva lepinguga. eelkõige selliste maksude tasumisest kõrvalehoidumise ärahoidmiseks. Teabevahetus ei ole artikliga 1 piiratud. Mis tahes teavet, mille lepinguosaline riik saab, käsitletakse salajasena samal viisil kui teavet, mis on saadud selle lepinguosalise riigi siseriiklike seaduste alusel ja see avaldatakse ainult isikutele või ametiasutustele. (sealhulgas kohtud ja haldusorganid), kes on seotud lepinguga hõlmatud maksude määramise või sissenõudmisega, jõustamise või süüdistuse esitamisega või nendega seotud kaebuste lahendamisega. Sellised isikud või asutused kasutavad teavet ainult sellistel eesmärkidel. Nad võivad avaldada teabe avalikus kohtumenetluses või kohtuotsustes.

 

2. Lõike 1 sätteid ei tohi mingil juhul tõlgendada nii, et see paneks osalisriigile kohustuse:

a) rakendada haldusmeetmeid, mis on vastuolus selle või teise lepinguosalise riigi seaduste ja haldustavadega;

b) anda teavet, mis ei ole selle või teise lepinguosalise riigi seaduste või tavapärase haldustegevuse käigus kättesaadav;

c) anda teavet, mis avalikustaks mis tahes kaubandus-, äri-, tööstus-, äri- või kutsesaladuse või kaubandusprotsessi, või teavet,

mille avalikustamine oleks vastuolus avaliku korraga (order public) .

ARTIKKEL 28

DIPLOMAADIADID JA KONSULAARAINENDID

Mitte miski käesolevas lepingus ei mõjuta diplomaatiliste esindajate või konsulaarametnike fiskaalõigusi, mis tulenevad rahvusvahelise õiguse üldreeglitest või erilepingute sätetest.

ARTIKKEL 29

JÕUSTUMINE

Käesolev leping jõustub kolmekümnendal päeval pärast kuupäeva, mil vahetati diplomaatilised noodid, mis näitavad igas riigis käesoleva lepingu jõustumiseks vajalike siseriiklike õigustoimingute lõpuleviimist. Käesolev leping jõustub:

a) allikal kinnipeetavate maksude puhul tulule, mis on saadud käesoleva lepingu sõlmimisele järgneva kalendriaasta 1. jaanuaril või pärast seda

jõustub;

b) muude tulu- ja kapitalimaksude puhul maksudele, mis kuuluvad tasumisele kalendriaasta 1. jaanuaril või hiljem algava maksustamisaasta eest.

järgmiseks käesoleva lepingu jõustumise kuupäevale.

ARTIKKEL 30

LÕPETAMINE

Käesolev leping kehtib tähtajatult, kuid kumbki lepinguosaline riik võib iga kalendriaasta, mis algab pärast viieaastase perioodi möödumist lepingu jõustumise kuupäevast, juuni kolmekümnendal päeval või enne seda esitada kirjaliku teate lõpetamine teisele lepinguosalisele riigile diplomaatiliste kanalite kaudu. Sellisel juhul kaotab käesolev leping kehtivuse:

a) allikast kinnipeetud maksude puhul tulule , mis on saadud teatise esitamise aastale järgneva kalendriaasta 1. jaanuaril või pärast seda;

b) muude tulu- ja kapitalimaksude puhul maksudele, mis kuuluvad tasumisele kalendriaasta 1. jaanuaril või hiljem algava maksustamisaasta eest.

järgmine pärast teate esitamist.

 

SELLE KINNITUSEKS on allakirjutanud, selleks nõuetekohaselt volitatud, käesolevale lepingule alla kirjutanud.

 

Koostatud Pekingis 12. märtsil 1994 kahes eksemplaris prantsuse, hiina ja inglise keeles, kusjuures kõik kolm teksti on võrdselt autentsed.