LEPINGU

LUKSEMBURGI SUURhertsogiriigi VALITSUSE JA SINGAPORI VABARIIGI VALITSUSE VAHEL TOPELTMAKSUSTAMISE VÄLTIMISE NING TULU- JA TULUMAKSUSTE VÄLTIMISE VÄLTIMISEKS

 

Luksemburgi Suurhertsogiriigi valitsus ja Singapuri Vabariigi valitsus,

soovides sõlmida tulu- ja kapitalimaksuga seotud topeltmaksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise tõkestamise lepingut,]

Leppisid kokku järgmises:

Artikkel 1

Hõlmatud isikud

Käesolevat lepingut kohaldatakse isikute suhtes, kes on ühe või mõlema lepinguosalise riigi residendid.

 

Artikkel 2

Kaetud maksud

1. Käesolevat lepingut kohaldatakse tulu- ja kapitalimaksude suhtes, mis on kehtestatud lepinguosalise riigi või selle kohalike omavalitsuste nimel, olenemata nende kogumise viisist.

2. Tulu- ja kapitalimaksudena käsitatakse kõiki makse, mis maksustatakse kogutulult, kogukapitalilt või tulu või kapitali osadelt, sealhulgas maksud vallas- või kinnisvara võõrandamisest saadud tulult.

3. Olemasolevad maksud, mille suhtes lepingut kohaldatakse, on eelkõige:

a) Singapuris:

i) tulumaks

(edaspidi “Singapuri maks”);

b) Luksemburgis:

i) üksikisikute tulumaks (l’impôt sur le revenu des personnes physiques);

ii) ettevõtte tulumaks (l’impôt sur levenu des collectivités);

iii) kapitalimaks (l’impôt sur la fortune); ja

iv) kommunaalmaks (l’impôt commercial communal);

(edaspidi “Luksemburgi maks”)

4. Leping kehtib ka mis tahes identsete või sisuliselt sarnaste maksude suhtes, mis on kehtestatud pärast lepingu allkirjastamise kuupäeva lisaks olemasolevatele maksudele või nende asemel. Lepinguosaliste riikide pädevad ametivõimud teavitavad üksteist kõigist olulistest muudatustest, mis on tehtud nende maksuseadustes.

 

Artikkel 3

Üldmõisted

1. Käesoleva lepingu tähenduses, kui kontekst ei nõua teisiti: (a) termin “Singapur” tähendab Singapuri Vabariiki ja geograafilises tähenduses kasutatuna hõlmab selle maismaaterritooriumi, sisevett ja territoriaalmerd, samuti kõiki territoriaalmerest kaugemal asuv merepiirkond, mis on määratud või võidakse tulevikus määrata selle riigi õiguse kohaselt vastavalt rahvusvahelisele õigusele piirkonnaks, kus Singapur võib teostada suveräänseid õigusi või jurisdiktsiooni seoses merega, merepõhjaga , maapõu ja loodusvarad;

(b) mõiste “Luksemburg” tähendab Luksemburgi Suurhertsogiriiki ja geograafilises tähenduses kasutatuna tähendab Luksemburgi Suurhertsogiriigi territooriumi;

c) mõiste „isik” hõlmab üksikisikut, äriühingut ja mis tahes muud isikute ühendust;

(d) mõiste “äriühing” tähendab mis tahes juriidilist isikut või mis tahes üksust, mida käsitletakse maksustamise eesmärgil juriidilise isikuna;

(e) mõisted “lepinguosalise riigi ettevõte” ja “teise lepinguosalise riigi ettevõte” tähendavad vastavalt lepinguosalise riigi residendi ettevõtet ja teise lepinguosalise riigi residendi ettevõtet;

(f) mõiste «rahvusvaheline liiklus» tähendab mis tahes vedu mere- või õhusõidukiga, mida opereerib lepinguosalise riigi ettevõtja, välja arvatud juhul, kui mere- või õhusõidukit kasutatakse ainult teises lepinguosalises riigis asuvate kohtade vahel;

g) mõiste “pädev asutus” tähendab:

i) Singapuris rahandusminister või tema volitatud esindaja;

ii) Luksemburgis rahandusminister või tema volitatud esindaja;

(h) mõiste “kodanik” tähendab lepinguosalise riigi suhtes:

(i) iga üksikisik, kellel on selle osalisriigi kodakondsus või kodakondsus; ja

(ii) juriidilisest isikust, seltsingust või ühingust, kelle staatus tuleneb selles lepinguosalises riigis kehtivatest seadustest.

2. Mis puutub lepingu kohaldamisse igal ajal lepinguosalise riigi poolt, siis mis tahes selles määratlemata terminil on, kui kontekst ei nõua teisiti, tähendust, mis sellel selle riigi seaduste kohaselt on selle riigi maksude tähenduses. Lepingut kohaldatakse, selle riigi kohaldatavate maksuseaduste kohaselt mis tahes tähendus, mis on ülimuslik selle riigi muude seaduste alusel antud mõistele.

 

Artikkel 4

Resident

1. Käesolevas lepingus tähendab mõiste “lepinguosalise riigi resident” iga isikut, kes on selle riigi seaduste kohaselt kohustatud seal maksustama oma alalise asukoha, elukoha, juhtimiskoha või mõne muu kriteeriumi alusel. sarnast olemust ja hõlmab ka seda riiki ja selle kohalikke asutusi või seadusjärgseid organeid.

2. Kui isik on lõike 1 sätete kohaselt mõlema lepinguosalise riigi resident, määratakse tema staatus järgmiselt:

a) teda loetakse residendiks ainult selles riigis, kus tal on alaline elukoht; kui tal on alaline elukoht mõlemas riigis, loetakse teda residendiks ainult selles riigis, millega tema isiklikud ja majanduslikud suhted on tihedamad (eluliste huvide keskus);

b) kui riiki, kus on tema eluliste huvide keskus, ei ole võimalik kindlaks määrata või kui tal ei ole kummaski riigis alalist elukohta, loetakse teda ainult selle riigi residendiks, kus ta elab. harilik elukoht;

c) kui tal on alaline elukoht mõlemas riigis või mitte kummaski neist, loetakse teda ainult selle riigi residendiks, mille kodanik ta on;

d) kõigil muudel juhtudel lahendavad lepinguosaliste riikide pädevad ametivõimud küsimuse vastastikusel kokkuleppel.

3. Kui lõike 1 sätete kohaselt on isik, kes ei ole füüsiline isik , mõlema lepinguosalise riigi resident, loetakse teda residendiks ainult selles riigis, kus asub tema tegelik juhtimine. Kui selle tegeliku juhtimise kohta ei ole võimalik kindlaks määrata, lahendavad lepinguosaliste riikide pädevad ametivõimud küsimuse vastastikusel kokkuleppel.

 

Artikkel 5

Püsiv asutus

1. Mõiste “püsiv tegevuskoht” tähendab käesoleva lepingu tähenduses kindlat tegevuskohta, mille kaudu toimub täielikult või osaliselt ettevõtte äritegevus.

2. Mõiste “püsiv tegevuskoht” hõlmab eelkõige:

a) juhtimiskoht;

b) filiaal;

c) kontor;

d) tehas;

e) töökoda; ja

f) kaevandus, nafta- või gaasipuurauk, karjäär või mis tahes muu loodusvarade kaevandamise koht.

3. Mõiste “püsiv tegevuskoht” hõlmab ka:

a) ehitusplats, ehitus-, montaaži-, paigaldus- või süvendusprojekt või sellega seotud järelevalvetegevus, kuid ainult juhul, kui selline koht, projekt või tegevused kestavad üle 12 kuu;

b) lepinguosalise riigi ettevõtte teenuste, sealhulgas nõustamisteenuste osutamine töötajate või muu personali kaudu, kelle ettevõte on selleks otstarbeks kaasanud, kuid ainult juhul, kui seda laadi tegevus jätkub (sama või seotud projekti jaoks) teisele lepinguosalisele riigile ajavahemikuks või perioodideks, mis on kokku rohkem kui 365 päeva mis tahes 15-kuulise perioodi jooksul.

4. [Modified by paragraph 3 of Article 13 of the MLI] [Olenemata käesoleva artikli eelmistest sätetest ei hõlma mõiste “püsiv tegevuskoht”:

   a) rajatiste kasutamine üksnes ettevõttele kuuluvate kaupade ladustamiseks, väljapanekuks või kohaletoimetamiseks;

   b)ettevõttele kuuluvate kaupade või kaupade laoseisu pidamine üksnes ladustamise, väljapaneku või kohaletoimetamise eesmärgil;

   c) ettevõttele kuuluvate kaupade või kaupade laoseisu pidamine üksnes teises ettevõttes töötlemise eesmärgil;

   d) äritegevuse kindla asukoha pidamine üksnes kaupade ostmise või teabe kogumise eesmärgil ettevõtte jaoks;

   e) äritegevuse kindla asukoha pidamine, mis on ette nähtud üksnes ettevõtte jaoks mis tahes muu ettevalmistava või abistava tegevuse läbiviimiseks;

   f) äritegevuse kindla asukoha säilitamine ainult punktides a–e nimetatud tegevuste mis tahes kombinatsiooni jaoks, tingimusel et sellest kombinatsioonist tulenev äritegevuse kindla asukoha üldine tegevus on ettevalmistava või abistava iseloomuga. .]

   MLI artikli 13 järgmine lõige 3 asendab käesoleva lepingu artikli 5 lõiget 4:

   MLI ARTIKKEL 13 – PÜSIVALT ASUTUSE STAATUSE KUNSTILINE VÄLTIMINE KONKREETSTE TEGEVUSVABASTE LÄBI

   (Valik B)

   Vaatamata sellele[Article 5 of the Agreement] , ei hõlma mõiste “püsiv tegevuskoht”:

   1. a) punktis konkreetselt loetletud tegevused [paragraph 4 of Article 5 of the Agreement] tegevustena, mida ei peeta püsivaks tegevuskohaks, olenemata sellest, kas see erand püsiva tegevuskoha staatusest sõltub või mitte, kas tegemist on ettevalmistava või abistava tegevusega, välja arvatud juhul, kui [the provision] sätestab selgesõnaliselt, et konkreetset tegevust ei loeta püsivaks tegevuskohaks tingimusel, et see tegevus on ettevalmistava või abistava iseloomuga;
   1. b) äritegevuse kindla asukoha säilitamine üksnes eesmärgiga teostada ettevõtte jaoks mis tahes tegevust, mida ei ole kirjeldatud lõigus a) tingimusel, et see tegevus on ettevalmistav või abistav;
   1. c) äritegevuse kindla asukoha säilitamine ainult alapunktides nimetatud tegevuste mis tahes kombinatsiooni jaoks a) ja b) tingimusel, et sellest kombinatsioonist tulenev äritegevuse kindla asukoha üldine tegevus on ettevalmistava või abistava iseloomuga.
   5. Olenemata lõigete 1 ja 2 sätetest, kui isik, välja arvatud sõltumatu staatusega esindaja, kelle suhtes kohaldatakse lõiget 6, tegutseb ettevõtte nimel ja tal on lepinguosalises riigis lepingute sõlmimise volitused ning ta kasutab seda tavaliselt. ettevõtte nimel loetakse, et sellel ettevõttel on selles riigis püsiv tegevuskoht mis tahes tegevuse osas, mida see isik ettevõtte heaks teeb, välja arvatud juhul, kui sellise isiku tegevus piirdub lõikes 4 nimetatud tegevustega, mis juhul, kui kui seda teostatakse kindla tegevuskoha kaudu, ei muudaks see tegevuskoht selle lõike sätete kohaselt püsivaks tegevuskohaks.
   6. Ettevõttel ei peeta lepinguosalises riigis püsivat tegevuskohta üksnes seetõttu, et ta tegutseb selles riigis maakleri, komisjoniesindaja või muu sõltumatu staatusega agendi kaudu, tingimusel et need isikud tegutsevad tavapäraselt. nende ärist.
   7. Asjaolu, et lepinguosalise riigi residendist äriühing kontrollib või kontrollib äriühingut, kes on teise lepinguosalise riigi resident või mis tegutseb selles teises riigis (kas püsiva tegevuskoha kaudu või muul viisil), ei kujuta endast kumbagi äriühingut teise püsiva tegevuskohana.

    

   Artikkel 6

   Sissetulekud kinnisvarast

   1. Lepinguosalise riigi residendi teises lepinguosalises riigis asuvalt kinnisvaralt saadud tulu (sealhulgas põllumajandusest või metsandusest saadud tulu) võib maksustada selles teises riigis.
   2. Mõistel “kinnisvara” on tähendus, mis sellel on selle lepinguosalise riigi seaduste kohaselt, kus kõnealune vara asub. Mõiste hõlmab igal juhul kinnisvara juurde kuuluvaid varasid, kariloomi ning põllumajanduses ja metsanduses kasutatavaid seadmeid, õigusi, millele kehtivad maavara käsitlevad üldseaduse sätted, kinnisvara kasutusvaldust ning õigusi muutuvatele või püsimaksetele. kui tasu maavarade, allikate ja muude loodusvarade kasutamise või tööõiguse eest; laevu, paate ja õhusõidukeid ei käsitata kinnisvarana.
   3. Lõike 1 sätteid kohaldatakse kinnisvara otsesest kasutamisest, üürile andmisest või muul viisil kasutamisest saadava tulu suhtes.
   4. Lõigetes 1 ja 3 sätestatut kohaldatakse ka ettevõtte kinnisvarast saadava tulu ja iseseisvate isiklike teenuste osutamiseks kasutatavast kinnisvarast saadava tulu suhtes.

    

   Artikkel 7

   Ärikasum

   1. Lepinguosalise riigi ettevõtte kasumit maksustatakse ainult selles riigis, välja arvatud juhul, kui ettevõte tegutseb teises lepinguosalises riigis seal asuva püsiva tegevuskoha kaudu. Kui ettevõte tegutseb eespool nimetatud viisil, võib ettevõtte kasumit maksustada teises riigis, kuid ainult selles osas, mis on omistatav sellele püsivale tegevuskohale.
   2. Kui lepinguosalise riigi ettevõte tegutseb teises lepinguosalises riigis seal asuva püsiva tegevuskoha kaudu, kui lõike 3 sätetest ei tulene teisiti, omistatakse mõlemas lepinguosalises riigis sellele püsivale tegevuskohale kasum, mida võib oodata teha, kui tegemist on eraldiseisva ja eraldiseisva ettevõttega, mis tegeleb samade või sarnaste tingimustega samadel või sarnastel tegevusaladel ja tegutseb täiesti sõltumatult ettevõttega, mille püsiv tegevuskoht on.
   3. Püsiva tegevuskoha kasumi kindlaksmääramisel on lubatud maha arvata püsiva tegevuskohaga seotud kulud, sealhulgas juhtimis- ja üldhalduskulud, mis on tehtud püsiva tegevuskoha asukohariigis või mujal.
   4. Kui lepinguosalises riigis on olnud tavaks määrata püsivale tegevuskohale omistatav kasum ettevõtte kogukasumi jaotuse alusel selle erinevate osade vahel, ei takista miski lõikes 2 sellel lepinguosalisel riigil kasum, mida maksustatakse tavapärase jaotusega; kasutatav jaotusmeetod peab siiski olema selline, et tulemus oleks kooskõlas käesolevas artiklis sisalduvate põhimõtetega.
   5. Kasumit ei omistata püsivale tegevuskohale pelgalt seetõttu, et see püsiv tegevuskoht ostis ettevõttele kaupu või kaupu.
   6. Eelmiste lõigete kohaldamisel määratakse püsivale tegevuskohale omistatav kasum igal aastal sama meetodiga, välja arvatud juhul, kui on mõjuv ja piisav põhjus vastupidiseks.
   7. Kui kasum sisaldab tululiike, mida käsitletakse eraldi käesoleva lepingu teistes artiklites, siis käesoleva artikli sätted nende artiklite sätteid ei mõjuta.

    

   Artikkel 8

   Laevandus ja õhutransport

   1. Lepinguosalise riigi ettevõtte poolt rahvusvahelises mere- või õhutranspordis käitamisest saadud kasumit maksustatakse ainult selles riigis.
   2. Lõike 1 sätteid kohaldatakse ka puulis, ühisettevõttes või rahvusvahelises lennutegevuse agentuuris osalemisest saadava kasumi suhtes.
   3. Käesoleva artikli kohaldamisel hõlmab kasum laevade või õhusõidukite rahvusvahelises liikluses käitamisest:

   a) kasum laevade või õhusõidukite ilma laevapereta rentimisest;

   b) kasum kaupade või kauba veoks kasutatavate konteinerite (sealhulgas haagised ja nendega seotud konteinerite veoks kasutatavad seadmed) kasutamisest, hooldamisest või rentimisest; ja

   c) laevade või õhusõidukite käitamisega seotud rahaliste vahendite intressid; kui selline rentimine või kasutamine, hooldus või rentimine või intressid tulenevad laevade või õhusõidukite rahvusvahelises liikluses kasutamisest.

   Artikkel 9

   Sidusettevõtted

   1. Kus

   a) lepinguosalise riigi ettevõte osaleb otseselt või kaudselt teise lepinguosalise riigi ettevõtte juhtimises, kontrollis või kapitalis või

   b) samad isikud osalevad otseselt või kaudselt lepinguosalise riigi ettevõtte ja teise lepinguosalise riigi ettevõtte juhtimises, kontrollis või kapitalis,

   ja mõlemal juhul seatakse või kehtestatakse kahe ettevõtte vahel nende äri- või finantssuhetes tingimused, mis erinevad sõltumatute ettevõtete vahelistest suhetest, siis kogu kasum, mis ilma nende tingimusteta oleks ühele ettevõtetest kogunenud, kuid need ei ole nende tingimuste tõttu kogunenud, võib arvata selle ettevõtte kasumi hulka ja maksustada vastavalt.

   2. [Asendatud MLI artikli 17 lõikega 1] [Kui lepinguosaline riik arvab selle riigi ettevõtte kasumi hulka – ja maksustab vastavalt – kasumi, mille teise lepinguosalise riigi ettevõte on selles teises riigis maksustatud, ja sellisel viisil hõlmatud kasum on kasum, mis oleks laekunud esimesena nimetatud riigi ettevõttele, kui kahe ettevõtte vahel oleks sõlmitud tingimused, mis oleksid sõlmitud sõltumatute ettevõtete vahel, siis teeb see teine riik kokkulepitud isikutelt nõutava maksusumma asjakohase korrigeerimise. kasumit. Sellise kohanduse kindlaksmääramisel võetakse nõuetekohaselt arvesse käesoleva lepingu teisi sätteid ja lepinguosaliste riikide pädevad asutused konsulteerivad vajaduse korral üksteisega.

      MLI artikli 17 järgmine lõige 1 asendab käesoleva lepingu artikli 9 lõiget 2:

      MLI ARTIKKEL 17 – VASTAVAD MUUDATUSED

      Kus a [Contracting State] sisaldub selle ettevõtte kasumis [Contracting State] – ja vastavalt maksud – teise ettevõtte kasum [Contracting State] on maksustatud selles teises [Contracting State] ja nii sisalduv kasum on kasum, mis oleks kogunenud esimesena nimetatud ettevõttele [Contracting State] kui kahe ettevõtte vahelised tingimused oleksid olnud samad, mis oleksid sõlmitud sõltumatute ettevõtete vahel, siis see teine [Contracting State] kohandab asjakohaselt sellelt kasumilt võetava maksu summat. Sellise kohandamise kindlaksmääramisel tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta muid sätteid[the Agreement] ja pädevad asutused[Contracting States] vajadusel konsulteerivad omavahel.

       

      Artikkel 10

      Dividendid

      1. Dividendid, mida lepinguosalise riigi residendist äriühing maksab teise lepinguosalise riigi residendile, maksustatakse ainult selles teises riigis, kui dividendide saaja on dividendide tegelik omanik. Käesolev lõige ei mõjuta äriühingu selle kasumi maksustamist, millest dividende makstakse.
      2. Mõiste “dividendid” tähendab käesolevas artiklis kasutatud tulu aktsiatest, “jouissance” aktsiatest või “jouissance” õigustest, kaevandusaktsiatest, asutajaaktsiatest või muudest õigustest, mis ei ole võlanõuded, kasumis osalemisest, samuti tulu muud korporatiivsed õigused, mille suhtes kohaldatakse selle riigi seaduste kohaselt, mille resident väljamakset teostav äriühing on, sama maksustamist kui aktsiatest saadavat tulu.
      3. Lõike 1 sätteid ei kohaldata, kui dividendide tegelik tulusaaja, kes on lepinguosalise riigi resident, tegeleb seal asuva püsiva tegevuskoha kaudu äritegevusega teises lepinguosalises riigis, mille resident dividende maksv äriühing on, või osutab selles teises riigis iseseisvaid isiklikke teenuseid seal asuvast kindlast asukohast ning osalus, mille eest dividende makstakse, on sellise püsiva tegevuskoha või kindla asukohaga tegelikult seotud. Sellisel juhul kohaldatakse vastavalt olukorrale artikli 7 või artikli 14 sätteid.
      4. Kui lepinguosalise riigi residendist äriühing saab teisest lepinguosalisest riigist kasumit või tulu, ei või see teine riik maksustada selle äriühingu makstud dividende, välja arvatud niivõrd, kuivõrd selliseid dividende makstakse selle teise lepinguosalise riigi residendile. osalus, mille eest dividende makstakse, on tegelikult seotud selles teises riigis asuva püsiva tegevuskoha või kindla asukohaga, ega maksustata äriühingu jaotamata kasumit äriühingu jaotamata kasumilt, isegi kui dividendid makstakse. väljamakstud või jaotamata kasum koosneb täielikult või osaliselt kasumist või tulust, mis saadakse sellises teises riigis.

       

      Artikkel 11

      Huvi

      1. Lepinguosalises riigis tekkivaid ja teise lepinguosalise riigi residendile kasusaavaid intresse maksustatakse ainult selles teises riigis.
      2. Mõiste “intress” tähendab käesolevas artiklis kasutatavat tulu igasugustest võlanõuetest, olenemata sellest, kas need on hüpoteegiga tagatud või mitte ja kas neil on õigus osaleda võlgniku kasumis või mitte, eelkõige tulu valitsuse väärtpaberitest ja tuludest. võlakirjadest või võlakirjadest, sealhulgas selliste väärtpaberite, võlakirjade või võlakirjadega seotud preemiatest ja auhindadest. Hilinenud maksmise eest makstavat trahvi ei peeta käesoleva artikli tähenduses intressiks.
      3. Lõike 1 sätteid ei kohaldata, kui intressi tegelik tulusaaja, kes on lepinguosalise riigi resident, tegutseb teises lepinguosalises riigis, kus intress tekib, seal asuva püsiva tegevuskoha kaudu või tegutseb selles teises lepinguosalises riigis. Riigist sõltumatud isiklikud teenused seal asuvast kindlast asukohast ja võlanõue, mille pealt intressi makstakse, on sellise püsiva tegevuskoha või kindla asukohaga sisuliselt seotud. Sellisel juhul kohaldatakse vastavalt olukorrale artikli 7 või artikli 14 sätteid.
      4. Kui maksja ja tegeliku tulusaaja või nende mõlema ja mõne muu isiku vahelise erisuhte tõttu ületab intressi suurus, võttes arvesse võlanõuet, mille eest seda makstakse, summat, mis oleks Sellise suhte puudumisel maksja ja tegelik tulusaaja on kokku leppinud, kohaldatakse käesoleva artikli sätteid ainult viimati nimetatud summa suhtes. Sellisel juhul jääb ületav osa maksetest maksustatavaks vastavalt iga lepinguosalise riigi seadustele, võttes nõuetekohaselt arvesse käesoleva lepingu teisi sätteid.

       

      Artikkel 12

      Autoritasud

      1. Lepinguosalises riigis tekkivaid ja teise lepinguosalise riigi residendile makstavaid litsentsitasusid võib maksustada selles teises riigis.
      2. Selliseid litsentsitasusid võib siiski maksustada ka lepinguosalises riigis, kus need tekivad, ja vastavalt selle riigi seadustele, kuid kui litsentsitasude tegelik omanik on teise lepinguosalise riigi resident, ei tohi selliselt võetav maks ületada 7 protsenti autoritasu brutosummast.
      3. Käesolevas artiklis kasutatud termin “kasutustasud” tähendab mis tahes makseid, mida saadakse tasu kirjandus-, kunsti- või teadusteose, sealhulgas kinematograafiafilmide või raadios kasutatavate filmide või lintide kasutamise või kasutamise õiguse eest. või teleringhäälingus, mis tahes patenti, kaubamärki, disaini või mudelit, plaani, salajast valemit või protsessi või teavet tööstusliku, kaubandusliku või teadusliku kogemuse kohta.
      4. Lõigete 1 ja 2 sätteid ei kohaldata, kui lepinguosalise riigi residendist litsentsitasude tegelik tulusaaja tegutseb teises lepinguosalises riigis, kus litsentsitasud tekivad, seal asuva püsiva tegevuskoha kaudu või tegutseb et muud riigist sõltumatud isiklikud teenused seal asuvast kindlast asukohast ja õigus või vara, mille eest litsentsitasusid makstakse, on sellise püsiva tegevuskoha või kindla asukohaga tegelikult seotud. Sellisel juhul kohaldatakse vastavalt olukorrale artikli 7 või artikli 14 sätteid.
      5. Kasutustasu loetakse tekkinuks lepinguosalises riigis, kui maksja on selle riigi resident. Kui aga autoritasu maksval isikul, olenemata sellest, kas ta on lepinguosalise riigi resident või mitte, on lepinguosalises riigis püsiv tegevuskoht või kindel asukoht, millega seoses tekkis autoritasu maksmise kohustus, ja sellised litsentsitasud. Selliseid litsentsitasusid kannab selline püsiv tegevuskoht või kindel asukoht, siis loetakse sellised litsentsitasud tulenevaks riigis, kus asub püsiv tegevuskoht või kindel asukoht.
      6. Kui maksja ja tegeliku tulusaaja või nende mõlema ja mõne muu isiku vahelise erisuhte tõttu ületab litsentsitasu suurus, võttes arvesse kasutust, õigust või teavet, mille eest neid makstakse, summat, mille eest tasutakse. maksja ja tegelik tulusaaja oleks sellise suhte puudumisel kokku leppinud, kohaldatakse käesoleva artikli sätteid ainult viimati nimetatud summa suhtes. Sellisel juhul jääb ületav osa maksetest maksustatavaks vastavalt iga lepinguosalise riigi seadustele, võttes nõuetekohaselt arvesse käesoleva lepingu teisi sätteid.

       

      Artikkel 13

      Kapitali kasum

      1. Kasu, mille lepinguosalise riigi resident saab artiklis 6 nimetatud teises lepinguosalises riigis asuva kinnisvara võõrandamisest, võib maksustada selles teises riigis.
      2. Kasu lepinguosalise riigi ettevõtte teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha ärivara hulka kuuluva vallasvara või lepinguosalise riigi residendi teises lepinguosalises riigis asuva kindla asukohaga vallasvara võõrandamisest. Kui lepinguosaline riik osutab iseseisvaid isiklikke teenuseid, sealhulgas kasu sellise püsiva tegevuskoha (üksi või koos kogu ettevõttega) või sellise püsiva asukoha võõrandamisest, võib maksustada selles teises riigis.
      3. Kasu, mille lepinguosalise riigi resident saab rahvusvahelises liikluses kasutatavate mere- või õhusõidukite või selliste mere- või õhusõidukite käitamisega seotud vallasvara võõrandamisest, maksustatakse ainult selles riigis.
      4. Kasu, mis saadakse muu kui käesoleva artikli eelmistes lõigetes nimetatud vara võõrandamisest, maksustatakse ainult selles lepinguosalises riigis, mille resident võõrandaja on.

       

      Artikkel 14

      Sõltumatud isiklikud teenused

      1. Lepinguosalise riigi residendist füüsilise isiku kutsealaste teenuste või muu iseseisva tegevuse eest saadud tulu maksustatakse ainult selles riigis, välja arvatud järgmistel juhtudel, kui sellist tulu võib maksustada ka teises lepinguosalises riigis :

      a) kui tal on oma tegevuseks teises lepinguosalises riigis korrapäraselt kasutatav püsibaas; sel juhul võib selles teises lepinguosalises riigis maksustada ainult seda osa tulust, mis on omistatav sellele kindlale baasile; või

      (b) kui tema viibimine teises lepinguosalises riigis kestab kokku rohkem kui 365 päeva mis tahes 15-kuulise ajavahemiku jooksul; sel juhul võib selles teises riigis maksustada ainult seda tulu, mis on saadud tema selles teises riigis sooritatud tegevusest.

      2. Mõiste “kutseteenused” hõlmab eelkõige iseseisvat teadus-, kirjandus-, kunsti-, haridus- või õppetegevust, aga ka arstide, juristide, inseneride, arhitektide, hambaarstide ja raamatupidajate iseseisvat tegevust.

      Artikkel 15

      Sõltuvad isiklikud teenused

      1. Vastavalt artiklite 16, 18 ja 19 sätetele maksustatakse lepinguosalise riigi residendi poolt töötamise eest saadud palka, töötasu ja muid sarnaseid tasusid ainult selles riigis, välja arvatud juhul, kui tööd tehakse teises lepinguosalises riigis. Kui töötatakse nii, võib sellest saadavat tasu maksustada selles teises riigis.
      2. Olenemata lõike 1 sätetest maksustatakse lepinguosalise riigi residendi poolt teises lepinguosalises riigis tehtud töö eest saadud tasu ainult esimesena nimetatud riigis, kui:

      a) saaja viibib teises riigis ajavahemiku või ajavahemike jooksul, mis kokku ei ületa 183 päeva mis tahes 12-kuulise ajavahemiku jooksul, mis algab või lõpeb asjaomasel kalendriaastal; ja

      b) töötasu maksab tööandja või maksab tööandja, kes ei ole teise riigi resident; ja

      c) töötasu ei maksa tööandjal teises riigis asuv püsiv tegevuskoht või kindel asukoht.

      3. Olenemata käesoleva artikli eelmistest sätetest maksustatakse lepinguosalise riigi ettevõtte rahvusvahelises liikluses kasutataval mere- või õhusõidukil tehtud töö eest saadud tasu ainult selles riigis. Kui aga tasu saab teise lepinguosalise riigi resident, võib seda maksustada ka selles teises riigis.

       

      Artikkel 16

      Direktorite tasud

      Juhatajatasusid ja muid sarnaseid makseid, mida lepinguosalise riigi resident saab teise lepinguosalise riigi residendist äriühingu juhatuse liikmena, võib maksustada selles teises riigis.

       

      Artikkel 17

      Kunstnikud ja sportlased

      1. Olenemata artiklite 14 ja 15 sätetest saab lepinguosalise riigi resident meelelahutajana, näiteks teatri-, kino-, raadio- või telekunstnikuna või muusikuna või sportlasena teenida oma isiklikust tegevusest. teises lepinguosalises riigis, võidakse maksustada selles teises riigis.
      2. Kui meelelahutaja või sportlase isikliku tegevusega seotud või sellega seotud tulu ei laeku mitte meelelahutajale või sportlasele endale, vaid teisele isikule, võib selle tulu olenemata artiklite 7, 14 ja 15 sätetest maksustada. Lepinguosaline riik, kus meelelahutaja või sportlane tegutseb.
      3. Lõigete 1 ja 2 sätteid ei kohaldata tulu suhtes, mis on saadud kunstniku või sportlase tegevusest lepinguosalises riigis, kui selle riigi visiiti toetatakse täielikult või peamiselt ühe või mõlema lepinguosalise riigi või kohaliku omavalitsuse vahenditest. asutused või seadusjärgsed organid. Sel juhul maksustatakse tulu ainult selles lepinguosalises riigis, kus artist või sportlane on resident.

       

      Artikkel 18

      Pensionid

      1. Vastavalt artikli 19 lõike 2 sätetele maksustatakse lepinguosalise riigi residendile varasema töötamise eest makstavaid pensione ja muid sarnaseid tasusid ainult selles riigis.
      2. Olenemata lõike 1 sätetest maksustatakse lepinguosalise riigi sotsiaalkindlustusskeemi alusel tehtud pensionid ja muud maksed ainult selles riigis.
      3. Olenemata lõike 1 sätetest maksustatakse lepinguosalises riigis tekkivaid ja teise lepinguosalise riigi residendile makstavaid pensione ja muid sarnaseid tasusid (sealhulgas ühekordseid makseid) ainult esimesena nimetatud riigis, tingimusel et need väljamaksed tulenevad pensioni saaja poolt või tema nimel tehtud pensioniskeemi alusel tehtud sissemaksetest või eraldistest ning et need sissemaksed, eraldised või pensionid või muud sarnased tasud on esimesena nimetatud riigis maksustatud selle tavapäraste maksureeglite alusel. seadused.

       

      Artikkel 19

      Valitsusteenistus

      (a) Lepinguosalise riigi või selle kohaliku omavalitsuse või selle seadusjärgse organi poolt üksikisikule selle riigi või ametiasutuse või organile osutatud teenuste eest makstavat töötasu ja muid sarnaseid tasusid maksustatakse ainult selles riigis.

      (b) Selliseid töötasusid ja muid sarnaseid tasusid maksustatakse siiski ainult teises lepinguosalises riigis, kui teenust osutatakse selles riigis ja isik on selle riigi resident, kes:

      i) on selle riigi kodanik; või

      (ii) ei saanud selle riigi residendiks üksnes teenuste osutamise eesmärgil.

      a) olenemata lõike 1 sätetest, pensionid ja muud sarnased tasud, mida lepinguosaline riik või kohalik omavalitsus või selle seadusjärgne organ maksavad või nende loodud fondidest maksavad üksikisikule selle riigi või ametiasutuse teenuste eest. või asutus maksustatakse ainult selles riigis.

      (b) Selliseid pensione ja muid sarnaseid tasusid maksustatakse siiski ainult teises lepinguosalises riigis, kui isik on selle riigi resident ja kodanik.

      3. Artiklite 15, 16, 17 ja 18 sätteid kohaldatakse lepinguosalise riigi või kohaliku omavalitsuse või selle põhikirjajärgse organi äritegevusega seoses osutatud teenuste eest makstava töötasu, töötasu ja muude sarnaste tasude suhtes.

       

      Artikkel 20

      Õpilaste maksed

      mille õpilane või praktikant, kes on või oli vahetult enne lepinguosalise riigi külastust, saab teise lepinguosalise riigi resident ja kes viibib esimesena nimetatud riigis üksnes oma hariduse või koolituse eesmärgil, saab oma ülalpidamiseks, haridust või koolitust selles riigis ei maksustata tingimusel, et sellised maksed pärinevad väljaspool seda riiki asuvatest allikatest.

      Artikkel 21

      Teine sissetulek

      1. Lepinguosalise riigi residendi tulud, mida käesoleva lepingu eelmistes artiklites ei ole käsitletud, maksustatakse ainult selles riigis, olenemata nende tekkimise kohast.
      2. Lõike 1 sätteid ei kohaldata tulule, välja arvatud artikli 6 lõikes 2 määratletud kinnisvarast saadav tulu, kui sellise tulu saaja, kes on lepinguosalise riigi resident, tegutseb teises lepinguosalises riigis äritegevuse kaudu. seal asuv püsiv tegevuskoht või osutab selles teises riigis iseseisvaid isiklikke teenuseid seal asuvast kindlast asukohast ning õigus või vara, mille pealt tulu makstakse, on sellise püsiva tegevuskoha või kindla asukohaga tegelikult seotud. Sellisel juhul kohaldatakse vastavalt olukorrale artikli 7 või artikli 14 sätteid.
      3. Olenemata lõigete 1 ja 2 sätetest võib lepinguosalise riigi residendi teises lepinguosalises riigis maksustada ka tululiike, mida ei ole käsitletud käesoleva lepingu eelmistes artiklites ja mis tekivad teises lepinguosalises riigis.

       

      Artikkel 22

      Kapital

      1. Kapitali, mis koosneb artiklis 6 nimetatud kinnisvarast, mis kuulub lepinguosalise riigi residendile ja asub teises lepinguosalises riigis, võib maksustada selles teises riigis.
      2. Kapital, mida esindavad vallasvara, mis on osa lepinguosalise riigi ettevõtte teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha ärivarast, või vallasvara, mis on lepinguosalise riigi residendi käsutuses teises lepinguosalises riigis. iseseisvate isiklike teenuste osutamise eesmärgil võib maksustada selles teises riigis.
      3. Kapitali, mida esindavad lepinguosalise riigi residendi rahvusvahelises liikluses kasutatavad mere- ja õhusõidukid ning selliste mere- ja õhusõidukite käitamisega seotud vallasvara, maksustatakse ainult selles riigis. 4. Kõik muud lepinguosalise riigi residendi kapitali osad maksustatakse ainult selles riigis.

      Artikkel 23

      Topeltmaksustamise kaotamine

      1. Singapuris välditakse topeltmaksustamist järgmiselt: Kui Singapuri resident saab Luksemburgist tulu, mida vastavalt käesoleva lepingu sätetele võidakse maksustada Luksemburgis, järgib Singapur oma seadusi, mis käsitlevad soodustust krediidina. mis tahes muus riigis peale Singapuri tasumisele kuuluva Singapuri maksu, lubama Luksemburgi maksu otse või mahaarvamise teel selle residendi tulult tasumisele kuuluva Singapuri maksu krediidina. Kui selliseks tuluks on dividend, mille Luksemburgi residendist äriühing maksab Singapuri residendile, kes on äriühing, kellele kuulub otseselt või kaudselt vähemalt 10 protsenti esimesena nimetatud äriühingu aktsiakapitalist, arvestatakse krediiti. arvesse Luksemburgi maksu, mida see äriühing maksab selle osa kasumilt, millelt dividende makstakse.
      2. Luksemburgis välditakse topeltmaksustamist järgmiselt: Vastavalt Luksemburgi seaduse sätetele topeltmaksustamise kaotamise kohta, mis ei mõjuta selle üldpõhimõtet, kõrvaldatakse topeltmaksustamine järgmiselt.

      a) Kui Luksemburgi resident saab tulu või omab kapitali, mida vastavalt käesoleva lepingu sätetele võidakse maksustada Singapuris, kohaldab Luksemburg vastavalt alapunktide sätetele. (b), (c) ja d) vabastada sellise tulu või kapitali maksust, kuid võib residendi ülejäänud tulult või kapitalilt maksusumma arvutamiseks kohaldada samu maksumäärasid, nagu siis, kui tulu või kapital ei oleks maksust vabastatud.

      b) Kui Luksemburgi resident saab tulu, mida võib artikli 12, artikli 17 ja artikli 21 lõike 3 kohaselt maksustada Singapuris, lubab Luksemburg maha arvata üksikisikute tulumaksu või maksu selle residendi ettevõtte tulumaksu summa, mis on võrdne Singapuris makstud maksuga. Selline mahaarvamine ei tohi siiski ületada seda osa maksust, mis on arvutatud enne mahaarvamist ja mis on omistatav sellistele Singapurist saadud tuludele.

      c) Punkti a sätteid ei kohaldata Luksemburgi residendi saadud tulu või kapitali suhtes, kui Singapur kohaldab käesoleva lepingu sätteid sellise tulu või kapitali maksust vabastamiseks või kohaldab käesoleva lepingu lõike 2 sätteid. artikli 12 alusel.

      d) Kui Luksemburgi residendist äriühing saab dividende Singapuri allikatest, vabastab Luksemburg sellised dividendid maksust tingimusel, et Luksemburgi residendist äriühing omab vahetult vähemalt 10 protsenti maksva äriühingu kapitalist. dividendid alates aruandeaasta algusest ja kui selle ettevõtte suhtes kohaldatakse Singapuris Luksemburgi ettevõtte tulumaksule vastavat tulumaksu. Eespool nimetatud Singapuri äriühingu aktsiad on samadel tingimustel vabastatud Luksemburgi kapitalimaksust. Selle lõigu kohane vabastus kehtib ka olenemata sellest, et Singapuri äriühing on Singapuris vabastatud maksust või maksustatakse teda vähendatud maksumääraga vastavalt Singapuri seadustele, millega nähakse ette stiimulid Singapuri majandusarengu edendamiseks.

       

      Artikkel 24

      Mittediskrimineerimine

      1. Lepinguosalise riigi kodanike suhtes ei kohaldata teises lepinguosalises riigis ühtegi maksustamist ega sellega seotud nõuet, mis on teistsugune või koormavam kui maksustamine ja sellega seotud nõuded, mida selle teise riigi kodanikud samadel asjaoludel, eelkõige elukoha suhtes, on või võidakse allutada.
      2. Lepinguosalise riigi ettevõtte teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha maksustamine ei või olla selles teises riigis ebasoodsam kui selle teise riigi sama tegevusega ettevõtete maksustamine.
      3. Midagi selles artiklis ei tõlgendata nii, et see kohustaks osalisriiki andma:

      a) teise lepinguosalise riigi residentidele isiklikud maksusoodustused, -soodustused ja -vähendused, mida ta annab oma residentidele; või

      (b) teise lepinguosalise riigi kodanikud need isiklikud maksusoodustused, maksusoodustused ja -vähendused, mida ta annab oma kodanikele, kes ei ole selle riigi residendid, või teistele isikutele, kes on ette nähtud selle riigi maksuseadustes.

      4. Lepinguosalise riigi ettevõtte poolt teise lepinguosalise riigi residendile makstavad intressid, kasutustasud ja muud väljamaksed, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse artikli 9 lõike 1, artikli 11 lõike 4 või artikli 12 lõike 6 sätteid, sellise ettevõtte maksustatava kasumi kindlaksmääramisel peavad need olema mahaarvatavad samadel tingimustel, nagu oleks see makstud esimesena nimetatud riigi residendile. Samamoodi on lepinguosalise riigi ettevõtte kõik võlad teise lepinguosalise riigi residendi ees mahaarvatavad sellise ettevõtte maksustatava kapitali määramisel samadel tingimustel, nagu oleksid need olnud lepinguosalise riigi residendiga. esmamainitud riik.
      5. Lepinguosalise riigi ettevõtted, mille kapitali täielikult või osaliselt omab või kontrollib otseselt või kaudselt üks või mitu teise lepinguosalise riigi residenti, ei kuulu esimesena nimetatud riigis maksustamisele ega sellega seotud nõuete alla. see on muu või koormavam kui maksustamine ja sellega seotud nõuded, mida esimesena nimetatud riigi teistele samalaadsetele ettevõtetele kohaldatakse või võidakse kohaldada.
      6. Kui lepinguosaline riik annab oma kodanikele maksusoodustusi, mille eesmärk on edendada majanduslikku või sotsiaalset arengut kooskõlas riigi poliitika ja kriteeriumidega, ei tõlgendata seda käesoleva artikli alusel diskrimineerimisena. 7. Käesoleva artikli sätted kehtivad käesoleva lepingu objektiks olevate maksude suhtes.

       

      Artikkel 25

      Vastastikuse kokkuleppe protseduur

      1. Kui isik leiab, et ühe või mõlema lepinguosalise riigi tegevus toob või toob kaasa maksustamise, mis ei ole kooskõlas käesoleva lepingu sätetega, võib ta olenemata nende riikide siseriikliku õigusega ette nähtud õiguskaitsevahenditest esitada tema juhtum selle osalisriigi pädevale ametiasutusele, mille resident ta on, või, kui tema juhtum kuulub artikli 24 lõike 1 alla, siis selle lepinguosalise riigi pädevasse ametiasutusse, mille kodanik ta on. Juhtum tuleb esitada kolme aasta jooksul alates lepingu sätetele mittevastava maksustamise tulemusel toimunud tegevusest esmakordsest teatamisest.
      2. Pädev asutus püüab, kui vastuväide tundub talle põhjendatud ja kui ta ise ei suuda leida rahuldavat lahendust, lahendada juhtumi vastastikusel kokkuleppel teise lepinguosalise riigi pädeva asutusega, et maksustamise vältimine, mis ei ole lepinguga kooskõlas. Kõik saavutatud kokkulepped rakendatakse olenemata lepinguosaliste riikide siseriiklikus õiguses sätestatud tähtaegadest
      4. Lepinguosaliste riikide pädevad ametivõimud püüavad vastastikusel kokkuleppel lahendada kõik raskused või kahtlused, mis tekivad seoses Lepingu tõlgendamise või kohaldamisega. Samuti võivad nad topeltmaksustamise kõrvaldamiseks koos nõu pidada juhtudel, mida lepingus ei ole ette nähtud.
      5. Lepinguosaliste riikide pädevad asutused võivad eelnevate lõigete tähenduses kokkuleppe saavutamiseks üksteisega otse suhelda.

      Selle lepingu suhtes kohaldatakse järgmist MLI VI osa:12

      MLI VI OSA (VAHEKOHUS)

      Artikkel 19

      (kohustuslik siduv vahekohus).

      1. Kus:
      1. a) all[paragraph 1 of Article 25 of this Agreement] , on isik esitanud juhtumi a. pädevale asutusele[Contracting State] alusel, et ühe või mõlema tegevused[Contracting States] on toonud kaasa selle isiku maksustamise, mis ei ole kooskõlas sätetega[the Agreement] ; ja
      1. b) pädevad asutused ei suuda selle juhtumi lahendamiseks kokkuleppele jõuda [paragraph 2 of Article 25 of the Agreement], kahe aasta jooksul alates lõikes 8 või 9 osutatud alguskuupäevast [of Article 19 of the MLI], olenevalt olukorrast (välja arvatud juhul, kui enne selle tähtaja möödumist on riigi pädevad asutused [Contracting States] on leppinud selle juhtumi suhtes teistsuguse tähtajaga ja teavitanud sellisest kokkuleppest juhtumi esitanud isikut),

      kõik juhtumist tulenevad lahendamata küsimused esitatakse isiku kirjaliku taotluse korral vahekohtule punktis kirjeldatud viisil.[Part VI of the MLI] , vastavalt reeglitele või protseduuridele, milles on kokku lepitud riigi pädevad asutused[Contracting States] sätete kohaselt[paragraph 10 of Article 19 of the MLI] .

      2. Kui pädev asutus on peatanud lõikes 1 osutatud vastastikuse kokkuleppe menetluse [of Article 19 of the MLI] kuna kohtus või halduskohtus on ühe või mitme sama küsimusega seotud juhtum, siis lõike 1 punktis b sätestatud tähtaeg [of Article 19 of the MLI] peatub seni, kuni kohus või halduskohus on teinud lõpliku otsuse või kohtuasi on peatatud või tagasi võetud. Lisaks, kui juhtumi esitanud isik ja pädev asutus on kokku leppinud vastastikuse kokkuleppe menetluse peatamises, tuleb lõike 1 punktis b sätestatud tähtaeg.[of Article 19 of the MLI] peatub seni, kuni vedrustus on tühistatud.
      3. Kui mõlemad pädevad asutused lepivad kokku, et isik, keda juhtum otseselt mõjutab, ei ole pärast lõike 1 punktis b sätestatud perioodi algust esitanud õigeaegselt mis tahes täiendavat olulist teavet, mida kumbki pädev asutus on nõudnud. [of Article 19 of the MLI], lõike 1 punktis b sätestatud ajavahemik [of Article 19 of the MLI] tähtaega pikendatakse ajavahemikuks, mis on võrdne ajavahemikuga, mis algab teabe taotlemise kuupäevast ja lõpeb selle teabe esitamise kuupäeval.
      5. a) Vahekohtu otsus vahekohtule esitatud küsimustes rakendatakse lõikes 1 nimetatud juhtumit käsitleva vastastikuse kokkuleppe kaudu.[of Article 19 of the MLI] . Vahekohtu otsus on lõplik.
      1. b) Vahekohtu otsus on mõlemale siduv[Contracting States] välja arvatud järgmistel juhtudel:
      1. i) kui isik, keda juhtum otseselt puudutab, ei nõustu vahekohtu otsust rakendava vastastikuse kokkuleppega. Sellisel juhul ei saa pädevad asutused seda juhtumit edasiseks läbivaatamiseks. Juhtumiga otseselt puudutatud isik ei loe vastastikust kokkulepet, millega rakendatakse vahekohtu otsust, kui isik, keda juhtum otseselt puudutab, ei tee seda 60 päeva jooksul pärast vastastikuse kokkuleppe teatavakstegemise kuupäeva. isikule saadetakse kõik vahekohtu otsust rakendavas vastastikuses kokkuleppes lahendatud küsimused mis tahes kohtus või halduskohtus läbivaatamiselt või lõpetavad muul viisil nende küsimustega seotud poolelioleva kohtu- või haldusmenetluse kooskõlas vastastikuse kokkuleppega.
      1. ii) kui ühe piirkonna kohtud on teinud lõpliku otsuse[Contracting States] leiab, et vahekohtu otsus on kehtetu. Sellisel juhul esitatakse lõike 1 kohane vahekohtu taotlus[of Article 19 of the MLI] loetakse tegemata ja vahekohtumenetlust mittetoimunuks (välja arvatud artiklite 21 (Vahekohtumenetluse konfidentsiaalsus) ja 25 (Vahekohtumenetluse kulud) kohaldamisel.[of the MLI] ). Sellisel juhul võib esitada uue vahekohtumenetluse taotluse, välja arvatud juhul, kui pädevad asutused nõustuvad, et sellist uut taotlust ei lubata.

      iii) kui isik, keda juhtum otseselt puudutab, kaebab mis tahes kohtus või halduskohtus vahekohtuotsust rakendavas vastastikuses kokkuleppes lahendatud küsimuste üle.

      5. Pädev asutus, kes sai esialgse taotluse vastastikuse kokkuleppe menetluse kohta, nagu on kirjeldatud lõike 1 punktis a[of Article 19 of the MLI] kahe kalendrikuu jooksul pärast taotluse saamist:
      1. a) saadab juhtumi esitanud isikule teate, et ta on taotluse kätte saanud; ja
      1. b) saadab teise riigi pädevale asutusele teate selle taotluse kohta koos taotluse koopiaga[Contracting State] .
      6. Kolme kalendrikuu jooksul pärast seda, kui pädev asutus on saanud vastastikuse kokkuleppe menetluse taotluse (või selle koopia teise riigi pädevalt asutuselt[Contracting State] ) see kas:
      1. a) teatab juhtumi esitanud isikule ja teisele pädevale asutusele, et ta on saanud juhtumi sisuliseks läbivaatamiseks vajaliku teabe; või
      1. b) nõuda sellelt isikult selleks lisateavet.
      7. Kui lõike 6 punkti b kohaselt [of Article 19 of the MLI], kui üks või mõlemad pädevad asutused on nõudnud juhtumi esitanud isikult lisateavet, mis on vajalik juhtumi sisuliseks läbivaatamiseks, peab lisateavet taotlenud pädev asutus kolme kalendrikuu jooksul alates sellelt isikult täiendava teabe saamisest. , teatage sellele isikule ja teisele pädevale asutusele kas:
      1. a) et ta on nõutud teabe kätte saanud; või
      2. b) osa nõutud teabest on endiselt puudu.
      8. Kui kumbki pädev asutus ei ole nõudnud lisateavet vastavalt lõike 6 punktile b[of Article 19 of the MLI] , lõikes 1 nimetatud alguskuupäev[of Article 19 of the MLI] on varasem järgmistest:
      1. a) kuupäev, mil mõlemad pädevad asutused on teavitanud juhtumit esitanud isikut vastavalt lõike 6 punktile a[of Article 19 of the MLI] ; ja
      1. b) kuupäev, mis on kolm kalendrikuud pärast teise riigi pädevale asutusele teatamist[Contracting State] lõike 5 punkti b alusel[of Article 19 of the MLI] .
      9. Kui on taotletud lisateavet vastavalt lõike 6 punktile b[of Article 19 of the MLI] , lõikes 1 nimetatud alguskuupäev[of Article 19 of the MLI] on varasem järgmistest:
      1. a) viimane kuupäev, mil lisateavet taotlenud pädevad asutused on teatanud juhtumi esitanud isikule ja teisele pädevale asutusele vastavalt lõike 7 punktile a[of Article 19 of the MLI] ; ja
      1. b) kuupäev, mis on kolm kalendrikuud pärast seda, kui mõlemad pädevad asutused on saanud juhtumi esitanud isikult kogu teabe, mida kumbki pädev asutus nõuab.

      Kui aga üks või mõlemad pädevad asutused saadavad lõike 7 punktis b nimetatud teate[of Article 19 of the MLI] , käsitletakse sellist teadet täiendava teabe taotlusena vastavalt lõike 6 punktile b[of Article 19 of the MLI] .

      10. Riigi pädevad asutused[Contracting States] kohaselt vastastikusel kokkuleppel[Article 25 of the Agreement] sätestatud sätete kohaldamise viisi[Part VI of the MLI] , sealhulgas minimaalne teave, mida iga pädev asutus vajab juhtumi sisuliseks läbivaatamiseks. Selline leping sõlmitakse enne kuupäeva, mil juhtumi lahendamata küsimused on esimest korda kõlblikud vahekohtule esitamiseks, ja seda võib pärast seda aeg-ajalt muuta.
      11. Olenemata muudest sätetest[Article 19 of the MLI] ,
      1. a) mis tahes lahendamata küsimus, mis tuleneb vastastikuse kokkuleppe menetluse juhtumist, mis jääb muul viisil sätestatud vahekohtumenetluse raamesse.[the MLI] ei esitata vahekohtule, kui selles küsimuses on otsuse juba teinud kummagi riigi kohus või halduskohus.[Contracting State] ;
      1. b) kui mis tahes ajal pärast vahekohtumenetluse taotluse esitamist ja enne seda, kui vahekohus on oma otsuse edastanud riigi pädevatele asutustele.[Contracting States] , teeb selles küsimuses otsuse ühe riigi kohus või halduskohus[Contracting States] vahekohtumenetlus lõpeb.

      Artikkel 20

      (vahekohtunike määramine).

      1. Välja arvatud juhul, kui riigi pädevad asutused[Contracting States] lepivad vastastikku kokku erinevates reeglites, lõiked 2–4[of Article 20 of the MLI] kohaldamisel[Part VI of the MLI] .
      2. Vahekohtu liikmete ametisse nimetamisel kehtivad järgmised reeglid:
      1. a) Vahekohus koosneb kolmest liikmest, kellel on rahvusvaheliste maksuküsimuste alased teadmised või kogemused.
      1. b) Iga pädev asutus nimetab 60 päeva jooksul alates artikli 19 lõike 1 kohase vahekohtu taotluse esitamise kuupäevast ühe vaekogu liikme.[of the MLI] . Sel viisil määratud kahest vaekogu liikmest määratakse 60 päeva jooksul pärast viimast ametissenimetamist kolmanda liikme, kes on vahekohtu eesistuja. Juhataja ei tohi olla kummagi kodanik ega elanik[Contracting State] .
      1. c) Iga vahekohtusse määratud liige peab olema erapooletu ja sõltumatu riigi pädevatest asutustest, maksuametitest ja rahandusministeeriumidest. [Contracting States] ja kõigi isikute kohta, keda juhtum otseselt puudutab (ja ka nende nõustajatest) kohtumisele vastuvõtmise ajal, säilitama oma erapooletuse ja sõltumatuse kogu menetluse vältel ning vältima pärast seda mõistliku aja jooksul igasugust käitumist, mis võib välimust kahjustada. vahekohtunike erapooletust ja sõltumatust menetluse suhtes.
      3. Juhul kui pädev asutus a [Contracting State] ei nimeta vahekohtu liiget lõikes 2 sätestatud viisil ja ajavahemike jooksul [of Article 20 of the MLI] või on sellega kokku leppinud riigi pädevad asutused [Contracting States], nimetab liikme selle pädeva asutuse nimel Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni Maksupoliitika ja Halduskeskuse kõrgeim ametnik, kes ei ole kummagi riigi kodanik. [Contracting State].
      4. Kui kaks esialgset vahekohtu liiget ei määra esimeest lõikes 2 sätestatud viisil ja aja jooksul [of Article 20 of the MLI] või on sellega kokku leppinud riigi pädevad asutused [Contracting States], nimetab esimehe ametisse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni Maksupoliitika ja Halduse Keskuse kõrgeim ametnik, kes ei ole kummagi riigi kodanik. [Contracting State].

      Artikkel 21

      (Vahekohtumenetluse konfidentsiaalsus).

      1. Ainult sätete kohaldamise eesmärgil[Part VI of the MLI] ja sätetest[the Agreement] ja siseriiklikest seadustest [Contracting States] Seoses teabevahetuse, konfidentsiaalsuse ja haldusabiga loetakse vahekohtu liikmed ja maksimaalselt kolm töötajat liikme kohta (ja võimalikud vahekohtunikud ainult sel määral, kui see on vajalik, et kontrollida nende suutlikkust täita vahekohtunike nõudeid). olla isikud või asutused, kellele teavet võidakse avaldada. Vahekohtule või tulevastele vahekohtunikele saadud teavet ja teavet, mille pädevad asutused saavad vahekohtult, loetakse teabeks, mida vahetatakse vahekohtu sätete alusel.[the Agreement] seotud teabevahetuse ja haldusabiga.
      2. Riigi pädevad asutused [Contracting States] tagab, et vahekohtu liikmed ja nende töötajad nõustuvad enne vahekohtumenetluses tegutsemist kirjalikult käsitlema mis tahes vahekohtumenetlusega seotud teavet kooskõlas artiklite sätetes kirjeldatud konfidentsiaalsus- ja mitteavaldamise kohustusega. [the Agreement] mis on seotud teabevahetuse ja haldusabiga ning kehtivate seaduste alusel [Contracting States].

      Artikkel 22

      (Asja lahendamine enne vahekohtu lõpetamist) MLI

      Eesmärkidel[Part VI of the MLI] ja sätted [the Agreement] mis näevad ette kohtuasjade lahendamise vastastikusel kokkuleppel, lõpetatakse kohtuasjaga seotud vastastikuse kokkuleppe menetlus ja ka vahekohtumenetlus, kui mis tahes ajal pärast vahekohtumenetluse taotluse esitamist ja enne, kui vahekohus on oma otsuse esitanud. otsuse pädevatele asutustele [Contracting States]:

      1. a) riigi pädevad asutused[Contracting States] jõuda juhtumi lahendamiseks vastastikusele kokkuleppele; või
      1. b) asja esitanud isik võtab vahekohtumenetluse taotluse või vastastikuse kokkuleppe menetluse taotluse tagasi.

      Artikkel 23

      (vahekohtumenetluse tüüp).

      Lõpliku pakkumise vahekohus

      1. Välja arvatud juhul, kui riigi pädevad asutused[Contracting States] lepivad vastastikku kokku erinevates reeglites, kohaldatakse vahekohtumenetluse suhtes järgmisi reegleid[Part VI of the MLI] :
      1. a) Pärast kohtuasja esitamist vahekohtule on iga kohtuasja pädev asutus [Contracting State] esitab vahekohtule kokkuleppega määratud kuupäevaks resolutsiooni ettepaneku, mis käsitleb kõiki juhtumi lahendamata küsimusi (võttes arvesse kõiki kokkuleppeid, mis sel juhul on sõlmitud kohtuasja pädevate asutuste vahel). [Contracting States]). Kavandatav resolutsioon piirdub konkreetsete rahaliste summade (näiteks tulu või kulude) või, kui see on täpsustatud, maksimaalse maksumääraga, mida kohaldatakse vastavalt määrusele.[the Agreement] , iga juhtumi korrigeerimise või sarnase probleemi kohta. Juhul, kui pädevad asutused [Contracting States] sätte kohaldamise tingimusi puudutavas küsimuses ei ole suutnud kokkuleppele jõuda [the Agreement] (edaspidi “künnise küsimus”), näiteks kas isik on resident või kas on olemas püsiv tegevuskoht, võivad pädevad asutused esitada alternatiivseid lahendusettepanekuid küsimustes, mille otsustamine sõltub sellise probleemi lahendamisest. läve küsimused.
      1. b) igaühe pädev asutus[Contracting State] võib esitada vahekohtule läbivaatamiseks ka toetava seisukoha. Iga pädev asutus, kes esitab resolutsiooni ettepaneku või seda toetava seisukoha dokumendi, esitab koopia teisele pädevale asutusele kuupäevaks, mil kavandatud resolutsioon ja seda toetav seisukoht pidid esitama. Samuti võib iga pädev asutus esitada vahekohtule kokkuleppega määratud kuupäevaks vastuse, mis puudutab teise pädeva asutuse esitatud resolutsiooni ettepanekut ja seda toetavat seisukohta. Vastuste koopia esitatakse teisele pädevale asutusele vastuse esitamise tähtpäevaks.
      1. c) Vahekohus valib oma otsuseks ühe pädevate asutuste poolt iga küsimuse ja künnise küsimuste kohta esitatud resolutsiooni ettepanekutest ning ei sisalda otsuse põhjendusi ega muid selgitusi. Vahekohtu otsus võetakse vastu vaekogu liikmete lihthäälteenamusega. Vahekohus edastab oma otsuse kirjalikult liikmesriigi pädevatele asutustele[Contracting States] . Vahekohtu otsusel ei ole pretsedendiväärtust.
      5. Enne vahekohtumenetluse algust olid pädevad asutused [Contracting States] tagab, et iga juhtumit esitanud isik ja nende nõustajad nõustuvad kirjalikult mitte avaldama ühelegi teisele isikule teavet, mis on saadud vahekohtumenetluse käigus pädevalt asutuselt või vahekohtult. Vastavalt vastastikuse kokkuleppe menetlusele [the Agreement], samuti vahekohtumenetlust selle alusel [Part VI of the MLI], lõpetatakse juhtum, kui mis tahes ajal pärast vahekohtumenetluse taotluse esitamist ja enne, kui vahekohus on oma otsuse edastanud riigi pädevatele asutustele. [Contracting States], rikub juhtumit esitanud isik või üks selle isiku nõustajatest oluliselt seda kokkulepet

      Artikkel 25

      (vahekohtumenetluse kulud).

      alusel toimunud vahekohtumenetluses[Part VI of the MLI] , vahekohtu liikmete tasud ja kulud, samuti vahekohtumenetlusega seoses kantud kulud.[Contracting States] , kannab[Contracting States] viisil, mis lahendatakse riigi pädevate asutuste vastastikusel kokkuleppel[Contracting States] . Sellise kokkuleppe puudumisel iga[Contracting State] kannab enda ja tema määratud vaekogu liikme kulud. Vahekohtu esimehe kulud ja muud vahekohtumenetluse läbiviimisega seotud kulud kannab[Contracting States] võrdsetes osades. MLI artikli 26 (ühilduvus) lõiked 2 ja 3

      2. Mis tahes lahendamata küsimus, mis tuleneb vastastikuse kokkuleppe menetluse juhtumist muul viisil punktis sätestatud vahekohtumenetluse raames [Part VI of the MLI] ei esitata vahekohtule, kui küsimus kuulub kohtuasja valdkonda, mille lahendamiseks on eelnevalt moodustatud vahekohus või samalaadne organ vastavalt kahe- või mitmepoolsele lepingule, mis näeb ette kohustusliku ja siduva vahekohtu otsusest tulenevate lahendamata küsimuste osas. vastastikuse kokkuleppe menetluse juhtum.
      3. [Nothing]sisse[Part VI of the MLI] mõjutab laiemate kohustuste täitmist seoses lahendamata küsimuste vahekohtu lahendamisega, mis tekivad vastastikuse kokkuleppe menetluse raames, mis tuleneb muudest konventsioonidest, millega sõlmitakse[Contracting States] on või saavad erakonnaks. MLI artikli 28 lõike 2 punkt a

      Vastavalt MLI artikli 28 lõike 2 punktile a sõnastab Singapur järgmised reservatsioonid juhtumite ulatuse osas, mis on MLI VI osa sätete kohaselt kõlblikud vahekohtumenetluseks:

      1. a) Singapuri Vabariik jätab endale õiguse jätta VI osa (Vahekohus) kohaldamisalast välja juhtumid, mis hõlmavad oma riigisiseste üldiste maksustamise vältimise vastaste reeglite kohaldamist, mis sisalduvad tulumaksuseaduse jaotises 33, kohtupraktikas või õigusdoktriinides. Mõistetakse ka kõiki hilisemaid sätteid, millega asendatakse, muudetakse või ajakohastatakse neid maksustamise vältimise vastaseid eeskirju. Singapuri Vabariik teavitab hoiulevõtjat kõigist sellistest hilisematest sätetest.
      1. b) Kui teise lepinguosalise jurisdiktsiooni poolt hõlmatud maksulepingu suhtes artikli 28 lõike 2 punkti a kohaselt tehtud reservatsioon viitab eranditult tema siseriiklikule õigusele (sealhulgas seadusandlikud sätted, kohtupraktika, kohtudoktriinid ja karistused), siis Singapuri Vabariik jätab endale õiguse jätta VI osa kohaldamisalast välja need juhtumid, mis jääksid VI osa kohaldamisalast välja, kui teise lepinguosalise jurisdiktsiooni reservatsioon oleks sõnastatud viitega Singapuri Vabariigi siseriikliku õiguse mis tahes analoogsele sättele või mis tahes hilisematele sätetele, mis asendavad , neid sätteid muuta või ajakohastada. Singapuri Vabariigi pädev asutus konsulteerib teise lepinguosalise jurisdiktsiooni pädeva asutusega, et täpsustada artikli 19 lõike 10 kohaselt sõlmitud lepingus Singapuri Vabariigi siseriiklikus õiguses esinevaid analoogseid sätteid.

      Artikkel 26

      Teabevahetus

      1. Lepinguosaliste riikide pädevad ametivõimud vahetavad teavet, mis on eeldatavasti oluline käesoleva lepingu sätete täitmiseks või lepinguosaliste riikide või nende riikide nimel kehtestatud igat liiki ja maksudega seotud siseriiklike seaduste haldamiseks või jõustamiseks. kohalikud omavalitsused, kuivõrd sellekohane maksustamine ei ole lepinguga vastuolus. Teabevahetus ei ole artiklitega 1 ja 2 piiratud.
      2. Mis tahes teavet, mille osalisriik on saanud lõike 1 alusel, käsitletakse salajasena samal viisil kui teavet, mis on saadud selle riigi siseriiklike seaduste alusel ning see avaldatakse ainult isikutele või ametiasutustele (sealhulgas kohtud ja haldusorganid), kes on seotud hindamisega või lõikes 1 nimetatud maksudega seotud kaebuste sissenõudmine, jõustamine või kohtu alla andmine, või järelevalve ülaltoodu üle. Sellised isikud või asutused kasutavad teavet ainult sellistel eesmärkidel. Nad võivad avaldada teabe avalikus kohtumenetluses või kohtuotsustes.
      3. Mitte mingil juhul ei tohi lõigete 1 ja 2 sätteid tõlgendada nii, et need paneksid osalisriigile kohustuse:

      a) rakendada haldusmeetmeid, mis on vastuolus selle või teise lepinguosalise riigi seaduste ja haldustavadega;

      b) anda teavet, mis ei ole selle või teise lepinguosalise riigi seaduste või tavapärase haldustegevuse käigus kättesaadav;

      c) anda teavet, mis avalikustaks mis tahes kaubandus-, äri-, tööstus-, äri- või kutsesaladuse või kaubandusprotsessi, või teavet, mille avaldamine oleks vastuolus avaliku korraga (ordre public).

      4. Kui lepinguosaline riik taotleb teavet vastavalt käesolevale artiklile, kasutab teine lepinguosaline riik nõutud teabe saamiseks oma teabe kogumise meetmeid, isegi kui see teine riik ei pruugi seda teavet oma maksustamise eesmärgil vajada. Eelmises lauses sisalduva kohustuse suhtes kehtivad lõikes 3 sätestatud piirangud, kuid neid piiranguid ei tohi mingil juhul tõlgendada nii, et see lubab osalisriigil keelduda teabe andmisest üksnes põhjusel, et tal puudub sellise teabe vastu siseriiklik huvi.
      5. Lõike 3 sätteid ei tohi mingil juhul tõlgendada nii, et see lubab lepinguosalisel riigil keelduda teabe andmisest üksnes seetõttu, et teave on panga, muu finantsasutuse, esindaja või asutuse või usaldusisikuna tegutseva isiku valduses või kuna see on seotud teabega. omandihuvile isikus.

      Artikkel 27

      Diplomaatiliste esinduste ja konsulaarasutuste liikmed

      Ükski käesoleva lepingu säte ei mõjuta diplomaatiliste või konsulaaresinduste liikmete fiskaalprivileege vastavalt rahvusvahelise õiguse üldreeglitele või erikokkulepete sätetele.

      MLI artikli 7 järgmine lõige 1 kehtib ja asendab käesoleva lepingu sätted:

      MLI ARTIKKEL 7 – LEPINGU KASUTAMISE VÄLTIMINE

      (Peamisel eesmärgil testimise säte)

      Olenemata mis tahes sätetest[the Agreement] , kasu all [the Agreement] ei anta tulu- või kapitaliobjekti suhtes, kui kõiki olulisi fakte ja asjaolusid arvesse võttes on mõistlik järeldada, et selle kasu saamine oli mis tahes kokkuleppe või tehingu üks peamisi eesmärke, mille tulemuseks oli otseselt või kaudselt seda hüvitist, välja arvatud juhul, kui on kindlaks tehtud, et selle hüvitise andmine nendel asjaoludel oleks kooskõlas lepingu asjakohaste sätete eesmärgi ja eesmärgiga. [the Agreement].

      MLI artikli 7 lõike 1 suhtes kohaldatakse MLI artikli 7 järgmist lõiget 4:

      Kus kasu all[the Agreement] all olevale isikule keelatakse[paragraph 1 of Article 7 of the MLI] , pädev asutus [Contracting State] kes oleks muidu seda hüvitist andnud, käsitleb seda isikut siiski õigust saada seda hüvitist või erinevaid hüvitisi seoses konkreetse tulu- või kapitaliliigiga, kui selline pädev asutus, selle isiku taotlusel ja pärast asjaomase hüvitise kaalumist. faktide ja asjaolude põhjal teeb kindlaks, et sellised soodustused oleks antud isikule antud juhul, kui punktis nimetatud tehingut või kokkulepet ei oleks toimunud. [paragraph 1 of Article 7 of the MLI]. pädev asutus[Contracting State] millele on selle lõike alusel taotluse esitanud teise riigi elanik[Contracting State] konsulteerib selle teise riigi pädeva asutusega[Contracting State] enne taotluse tagasilükkamist.

      Artikkel 28

      Jõustumine

      1. Lepinguosalised riigid teatavad teineteisele kirjalikult diplomaatiliste kanalite kaudu, et lepingu jõustumiseks nende seadustega nõutud menetlused on täidetud.
      2. Leping jõustub nendest teadetest hilisema kuupäeval ja selle sätted jõustuvad:

      a) Singapuris:

      i) allikamaksude suhtes, mis peetakse kinni summadelt, mis tuleb tasuda, tasutuks lugeda või tasutuks (olenevalt sellest, kumb on varasem) lepingu jõustumise aastale järgneva kalendriaasta 1. jaanuaril või pärast seda;

      (ii) mis tahes maksustamisaasta eest, mis algab 1. jaanuaril või pärast seda, tasumisele kuuluva maksu (välja arvatud allikast kinnipeetavad maksud) suhtes teisel kalendriaastal, mis järgneb lepingu jõustumise aastale; ja

      iii) artikli 26 puhul taotluste puhul, mis on esitatud jõustumiskuupäeval või pärast seda, mis puudutab teavet maksude kohta, mis on seotud maksustamisperioodidega, mis algavad lepingu jõustumise kuupäevale järgneva kalendriaasta 1. jaanuaril või hiljem. ; või maksustamisperioodi puudumisel kõigi maksustamiskulude eest, mis tekivad lepingu jõustumise kuupäevale järgneva kalendriaasta 1. jaanuaril või pärast seda;

      b) Luksemburgis:

      i) allikast kinnipeetud maksude puhul tulule, mis on saadud lepingu jõustumise aastale järgneva kalendriaasta 1. jaanuaril või pärast seda;

      (ii) muude tulumaksude ja kapitalimaksude osas maksudele, mis kuuluvad tasumisele mis tahes maksustamisaastal, mis algab lepingu jõustumise aastale järgneva kalendriaasta 1. jaanuaril või hiljem;

      iii) artikli 26 puhul taotluste puhul, mis on esitatud jõustumiskuupäeval või pärast seda, mis puudutab teavet maksude kohta, mis on seotud maksustamisperioodidega, mis algavad lepingu jõustumise kuupäevale järgneva kalendriaasta 1. jaanuaril või hiljem. ; või kui maksustamisperiood puudub, siis kõikide maksude eest, mis tekivad lepingu jõustumise kuupäevale järgneva kalendriaasta 1. jaanuaril või pärast seda.

      3. Singapuri Vabariigi ja Luksemburgi Suurhertsogiriigi vaheline 6. märtsil 1993 sõlmitud leping topeltmaksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise tõkestamise kohta tulu- ja kapitalimaksude osas koos protokolliga lõpetatakse ja lõpetatakse kehtivus. jõustub kuupäevast, mil käesolev leping jõustub maksude suhtes, mille suhtes käesolev leping vastavalt käesoleva artikli lõike 2 sätetele kehtib.
      4. Olenemata lõikest 3 kohaldatakse Singapuri Vabariigi ja Luksemburgi Suurhertsogiriigi vahelise topeltmaksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise tõkestamise lepingu artikli 23 lõike 1 punkti c sätteid seoses tulu- ja kapitalimaksudega. 6. märtsil 1993 allkirjastatud protokolliga kohaldatakse 5-aastase perioodi jooksul alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast.

      Artikkel 29

      Lõpetamine

      Käesolev leping jääb jõusse seni, kuni lepinguosaline riik selle lõpetab. Kumbki lepinguosaline riik võib lepingu lõpetada diplomaatiliste kanalite kaudu, teatades sellest üles vähemalt kuus kuud enne iga kalendriaasta lõppu, mis algab pärast viieaastase perioodi möödumist lepingu jõustumise kuupäevast. Sellisel juhul kaotab leping kehtivuse:

      a) Singapuris

      i) pärast selle kalendriaasta lõppu, mil teatis esitati, tasumisele kuuluvatelt, tasutuks loetavatelt või makstud summadelt (olenevalt sellest, kumb on varasem) allikas kinnipeetavate maksude suhtes;

      ii) mis tahes maksustamisaasta eest, mis algab 1. jaanuaril või pärast seda, tasumisele kuuluva maksu (välja arvatud tuluallikal kinnipeetavad maksud) osas teisel kalendriaastal, mis järgneb teate esitamise aastale; ja

      iii) kõigil muudel juhtudel pärast selle kalendriaasta lõppu, mil teade esitati;

      b) Luksemburgis:

      i) allikast kinnipeetud maksude puhul tulule, mis on saadud teatise esitamise aastale järgneva kalendriaasta 1. jaanuaril või pärast seda;

      (ii) muude tulumaksude ja kapitalimaksude puhul maksudele, mis kuuluvad tasumisele mis tahes maksustamisaastal, mis algab teate esitamise aastale järgneva kalendriaasta 1. jaanuaril või hiljem; ja

      iii) kõigil muudel juhtudel pärast selle kalendriaasta lõppu, mil teade esitati.