KONVENTSIOON

LUKSEMBURGI SUURhertsogiriigi VALITSUSE JA UKRAINA VALITSUSE VAHEL
TOPELTMAKSUSTAMISE VÄLTIMISEKS JA EELARVEST VÄLTIMISE VÄLTIMISEKS
TULU- JA KAPITALIMAKSUD

 

Luksemburgi Suurhertsogiriigi valitsus ja Ukraina valitsus,

soovides sõlmida tulu- ja kapitalimaksudega seotud topeltmaksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise tõkestamise konventsioon,

ning kinnitades oma püüdlust arendada ja süvendada omavahelisi majandussuhteid, on kokku leppinud järgmises:

Artikkel 1

Isiklik ulatus

Käesolevat konventsiooni kohaldatakse isikute suhtes, kes on ühe või mõlema lepinguosalise riigi residendid.

Artikkel 2

Maksud kaetud

1. Käesolevat lepingut kohaldatakse tulu- ja kapitalimaksude suhtes, mis on kehtestatud lepinguosalise riigi või selle poliitiliste allüksuste või kohalike omavalitsuste nimel, olenemata nende kogumise viisist.

 

2. Tulu- ja kapitalimaksudena käsitatakse kõiki makse, mis maksustatakse kogutulult, kogukapitalilt või tulu või kapitali osadelt, sealhulgas vallas- või kinnisvara võõrandamisest saadud kasumi maksud ja maksud töötasude kogusummalt või kogusummalt. ettevõtete makstavad palgad.

 

3. Olemasolevad maksud, mis on käesoleva lepingu objektiks, on:

a) Ukraina puhul:

i) ettevõtete kasumimaks; ja

ii) üksikisiku tulumaks;

(edaspidi “Ukraina maks”);

b) Luksemburgi Suurhertsogiriigi puhul:

i) üksikisikute tulumaks;

ii) ettevõtte tulumaks;

iii) äriühingute juhtide tasude maks;

iv) kapitalimaks; ja

v) kommunaalmaks;

(edaspidi “Luksemburgi maks”).

4. Leping kehtib ka kõigi identsete või sisuliselt sarnaste maksude suhtes, mida kumbki lepinguosaline riik kehtestab pärast käesolevale lepingule allakirjutamise kuupäeva lisaks olemasolevatele maksudele või nende asemel. Lepinguosaliste riikide pädevad ametivõimud teavitavad üksteist kõigist olulistest muudatustest, mis on tehtud nende vastavates maksuseadustes.

 

Artikkel 3

Üldmõisted

1. Käesoleva konventsiooni kohaldamisel, kui kontekst ei nõua teisiti:

a) termin “Ukraina” tähendab geograafilises tähenduses Ukraina territooriumi, selle mandrilava ja eksklusiivset (mere)majandusvööndit, sealhulgas mis tahes piirkonda väljaspool Ukraina territoriaalmerd, mis rahvusvahelise õiguse kohaselt on olnud või võib edaspidi määratletakse piirkonnana, kus saab teostada Ukraina õigusi merepõhja ja selle aluspinnase ning nende loodusvarade suhtes;

b) mõiste “Luksemburg” tähendab geograafilises tähenduses Luksemburgi Suurhertsogiriigi territooriumi;

c) mõiste “riiklik” tähendab:

i) iga osalisriigi kodakondsusega üksikisik;

(ii) mis tahes juriidiline isik, seltsing või ühendus, mille staatus tuleneb lepinguosalises riigis kehtivatest seadustest;

 

d) mõisted “lepinguosaline riik” ja “teine lepinguosaline riik” tähendavad Ukrainat või Luksemburgi, olenevalt kontekstist;

e) mõiste “isik” hõlmab üksikisikut, äriühingut ja mis tahes muud isikute ühendust;

f) mõiste “äriühing” tähendab juriidilist isikut või juriidilist isikut, mida käsitletakse maksustamise seisukohast juriidilise isikuna;

g) mõisted “lepinguosalise riigi ettevõte” ja “teise lepinguosalise riigi ettevõte” tähendavad vastavalt lepinguosalise riigi residendi ettevõtet ja teise lepinguosalise riigi residendi ettevõtet;

h) mõiste “rahvusvaheline liiklus” tähendab mis tahes transporti mere-, paadi- või õhusõidukiga, mida opereerib lepinguosalise riigi ettevõtja, välja arvatud juhul, kui mere-, paadi- või õhusõidukit kasutatakse ainult teises lepinguosalises riigis asuvate kohtade vahel;

i) mõiste “pädev asutus” tähendab Ukraina puhul Ukraina rahandusministeeriumi või selle volitatud esindajat ning Luksemburgi puhul rahandusministrit või tema volitatud esindajat.

 

2. Mis puutub lepingu kohaldamisse igal ajal lepinguosalise riigi poolt, siis mis tahes terminil, mida selles ei ole määratletud, on, kui kontekst ei nõua teisiti. kohaldatakse konventsiooni. Mis tahes tähendus selle riigi kohaldatavate maksuseaduste kohaselt on ülimuslik selle riigi muude seaduste alusel antud mõistele.

 

Artikkel 4

Resident

1. Käesolevas lepingus tähendab mõiste “lepinguosalise riigi resident” iga isikut, kes selle riigi seaduste kohaselt on seal maksukohustuslane oma alalise elukoha, elukoha, juhtimiskoha, registreerimiskoha või mõne muu alusel. muu samalaadne kriteerium ning hõlmab ka seda riiki ja selle poliitilist allüksust või kohalikku omavalitsust. Kuid see mõiste ei hõlma isikuid, kes on selles riigis maksukohustuslased ainult selles riigis asuvatest allikatest või seal asuvast kapitalist saadud tulu suhtes.

 

2. Kui isik on käesoleva artikli lõike 1 sätete kohaselt mõlema lepinguosalise riigi resident, määratakse tema staatus järgmiselt:

a) teda loetakse selle lepinguosalise riigi residendiks, kus tal on alaline elukoht; kui tal on mõlemas lepinguosalises riigis alaline elukoht, loetakse teda selle lepinguosalise riigi residendiks, kellega tal on tihedamad isiklikud ja majanduslikud suhted (eluliste huvide keskus);

b) kui lepinguosalist riiki, kus on tema eluliste huvide keskus, ei ole võimalik kindlaks määrata või kui tal ei ole kummaski lepinguosalises riigis alalist elukohta, loetakse teda residendiks ainult selles lepinguosalises riigis, kus ta asub. tal on tavaline elukoht;

c) kui tal on alaline elukoht mõlemas lepinguosalises riigis või mitte kummaski neist, loetakse teda ainult selle lepinguosalise riigi residendiks, mille kodanik ta on;

d) kui ta on mõlema lepinguosalise riigi kodanik või ei ole kummagi lepinguosalise riigi kodanik, lahendavad lepinguosaliste riikide pädevad ametivõimud selle küsimuse vastastikusel kokkuleppel.

 

3. Kui käesoleva artikli lõike 1 sätete kohaselt on isik, kes ei ole füüsiline isik, mõlema lepinguosalise riigi resident, loetakse teda residendiks ainult selles lepinguosalises riigis, kus asub tema tegelik juhtimine.

 

Artikkel 5

Püsiv tegevuskoht

1. Käesolevas konventsioonis tähendab mõiste “püsiv tegevuskoht” kindlat tegevuskohta, mille kaudu toimub täielikult või osaliselt ettevõtte äritegevus.

 

2. Mõiste “püsiv tegevuskoht” hõlmab eelkõige:

a) juhtimiskoht;

b) filiaal;

c) kontor;

d) tehas;

e) töökoda;

f) rajatis või rajatis loodusvarade uurimiseks;

g) kaevandus, nafta- või gaasipuurauk, karjäär või mõni muu loodusvarade kaevandamise koht; ja

h) ladu või muu müügikohana kasutatav ehitis.

 

3. Mõiste “püsiv tegevuskoht” hõlmab ka:

a) ehitusplats, ehitus-, montaaži- või paigaldusprojekt või sellega seotud järelevalvetegevus, kuid ainult juhul, kui see koht, projekt või tegevus kestab kauem kui kaksteist kuud;

b) teenuste, sealhulgas nõustamisteenuste osutamine ettevõtte poolt töötajate või muu personali kaudu, kelle ettevõte on sel eesmärgil kaasanud, kuid ainult juhul, kui seda laadi tegevus jätkub (sama või sellega seotud projekti jaoks) lepinguosalises riigis periood või perioodid, mis kogunevad mis tahes kaheteistkümnekuulise perioodi jooksul üle kuue kuu.

 

4. Olenemata käesoleva artikli eelmistest sätetest ei hõlma mõiste “püsiv tegevuskoht”:

 

a) rajatiste kasutamine üksnes ettevõttele kuuluvate kaupade ladustamiseks, väljapanekuks või kohaletoimetamiseks;

b) ettevõttele kuuluvate kaupade või kaupade laoseisu pidamine üksnes ladustamise, väljapaneku või kohaletoimetamise eesmärgil;

c) ettevõttele kuuluvate kaupade või kaupade laoseisu pidamine üksnes teise ettevõtte poolt töötlemise eesmärgil;

d) kindla tegevuskoha pidamine üksnes kaupade ostmise või teabe kogumise eesmärgil ettevõtte jaoks;

e) äritegevuse kindla asukoha pidamine, mis on ette nähtud üksnes ettevõtte jaoks mis tahes muu ettevalmistava või abistava tegevuse läbiviimiseks;

f) kindla tegevuskoha säilitamine ainult punktides a–e nimetatud tegevuste mis tahes kombinatsiooni jaoks, tingimusel et sellest kombinatsioonist tulenev äritegevuse kindla asukoha üldine tegevus on ettevalmistava või abistava iseloomuga.

 

5. Olenemata käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 sätetest, kui isik, kes ei ole sõltumatu staatusega esindaja, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 6, tegutseb ettevõtte nimel ning on ja tavaliselt täidab lepingut. Anda volitused sõlmida ettevõtte nimel lepinguid või pidada ettevõttele kuuluvat kaupade või kaupade laoseisu, millest toimub nende kaupade ja kaupade regulaarne müük ettevõtte nimel, loetakse see ettevõte omama selles riigis püsivat tegevuskohta mis tahes tegevuse jaoks, mida see isik ettevõtte heaks teeb, välja arvatud juhul, kui sellise isiku tegevus piirdub käesoleva artikli lõikes 4 nimetatud tegevustega, mis kindla tegevuskoha kaudu teostamise korral ei kahjustaks. see kindel tegevuskoht on selle lõike sätete kohaselt püsiv tegevuskoht.

 

6. Ettevõttel ei peeta lepinguosalises riigis püsivat tegevuskohta üksnes seetõttu, et ta tegutseb selles riigis maakleri, komisjoniesindaja või muu sõltumatu staatusega agendi kaudu, tingimusel et need isikud tegutsevad tavapäraselt. nende ärist.

 

7. Asjaolu, et lepinguosalise riigi residendist äriühing kontrollib või kontrollib äriühingut, kes on teise lepinguosalise riigi resident või mis tegutseb selles teises riigis (kas püsiva tegevuskoha kaudu või muul viisil), ei kujuta endast kumbagi äriühingut teise püsiva tegevuskohana.

 

Artikkel 6

Sissetulekud kinnisvarast

1. Lepinguosalise riigi residendi teises lepinguosalises riigis asuvalt kinnisvaralt saadud tulu (sealhulgas põllumajandusest või metsandusest saadud tulu) võib maksustada selles teises riigis.

 

2. Mõistel “kinnisvara” on tähendus, mis sellel on selle lepinguosalise riigi seaduste kohaselt, kus kõnealune vara asub. Mõiste hõlmab igal juhul kinnisvara juurde kuuluvaid varasid, kariloomi ja põllumajanduses ja metsanduses kasutatavaid seadmeid, õigusi, millele kehtivad maavara käsitlevad üldõiguse sätted, kinnisvara kasutusvaldust ja õigusi muutuv- või püsimaksete tasumisele. maavarade, allikate ja muude loodusvarade kasutamiseks või tööõiguseks. Laevu, paate ja õhusõidukeid ei käsitata kinnisvarana.

 

3. Käesoleva artikli lõike 1 sätteid kohaldatakse kinnisvara otsesest kasutamisest, rendile andmisest või muul viisil kasutamisest saadava tulu suhtes.

 

4. Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 3 sätestatut kohaldatakse ka ettevõtte kinnisvarast saadava tulu ja iseseisvate isiklike teenuste osutamiseks kasutatavast kinnisvarast saadava tulu suhtes.

 

Artikkel 7

Ärikasum

1. Lepinguosalise riigi ettevõtte kasumit maksustatakse ainult selles riigis, välja arvatud juhul, kui ettevõte tegutseb teises lepinguosalises riigis seal asuva püsiva tegevuskoha kaudu. Kui ettevõte tegutseb eespool nimetatud viisil, võib ettevõtte kasumit maksustada teises riigis, kuid ainult selles osas, mis on omistatav sellele püsivale tegevuskohale.

 

2. Vastavalt käesoleva artikli lõike 3 sätetele, kui ettevõte a Kui lepinguosaline riik tegutseb teises lepinguosalises riigis seal asuva püsiva tegevuskoha kaudu, siis igas lepinguosalises riigis omistatakse sellele püsivale tegevuskohale kasum, mida ta võiks teenida, kui tegemist on eraldiseisva ja eraldiseisva ettevõttega, mis tegeleb samaga. või samalaadne tegevus samadel või sarnastel tingimustel ja tegeleb täiesti iseseisvalt ettevõttega, mille alaline tegevusala on asutamine.

 

3. Püsiva tegevuskoha kasumi määramisel tuleb maha arvata püsiva tegevuskohaga seotud kulud, sealhulgas juhtimis- ja üldhalduskulud, mis on kantud püsiva tegevuskoha asukohariigis või mujal. Sellist mahaarvamist ei lubata siiski summade puhul, mille püsiv tegevuskoht on maksnud (muul juhul kui tegelike kulude hüvitamiseks) ettevõttele või selle mõnele teisele kontorile kasutustasude, lõivude või muude sarnaste maksetena. patentide või muude õiguste kasutamise või vahendustasu eest konkreetsete osutatavate teenuste või juhtimise eest või, välja arvatud pangandusettevõtte puhul, intressina püsivale tegevuskohale laenatud raha eest. ettevõte.

 

4. Kui lepinguosalises riigis on olnud tavaks oma seaduste kohaselt kindlaks määrata püsivale tegevuskohale omistatav kasum ettevõtte kogukasumi jaotuse alusel selle erinevate osade vahel, ei ole lepingu lõikes 2 sätestatud midagi. käesolev artikkel välistab lepinguosalisel riigil maksustatava kasumi kindlaksmääramise sellise jaotusega, mis võib olla tavapärane; kasutatav jaotusmeetod peab siiski olema selline, et tulemus oleks kooskõlas käesolevas artiklis sisalduvate põhimõtetega.

 

5. Kasumit ei omistata püsivale tegevuskohale pelgalt seetõttu, et see püsiv tegevuskoht ostis ettevõttele kaupu või kaupu.

 

6. Eelmiste lõigete kohaldamisel määratakse püsivale tegevuskohale omistatav kasum igal aastal sama meetodiga, välja arvatud juhul, kui on mõjuv ja piisav põhjus vastupidiseks.

 

7. Kui kasum sisaldab tululiike, mida käsitletakse eraldi käesoleva konventsiooni teistes artiklites, siis käesoleva artikli sätted nende artiklite sätteid ei mõjuta.

 

Artikkel 8

Rahvusvaheline transport

1. Lepinguosalise riigi residendi poolt rahvusvahelises mere-, paadi- või õhusõiduki kasutamisest saadud kasumit maksustatakse ainult selles riigis.

 

2. Käesoleva artikli kohaldamisel hõlmab kasum laevade või õhusõidukite käitamisest rahvusvahelises liikluses:

a) tulu laevade või õhusõidukite ilma laevapereta rentimisest; ja

b) kasum kaupade või kaupade veoks kasutatavate konteinerite (sealhulgas haagised ja nendega seotud konteinerite veoks kasutatavad seadmed) kasutamisest, hooldamisest või rentimisest;

kui selline rentimine või kasutus, hooldus või rentimine on seotud laevade või õhusõidukite rahvusvahelises liikluses kasutamisega.

 

3. Kui lepinguosalise riigi resident saab kasumi käesoleva artikli lõikes 1 osalemisest puulis, ühisettevõttes või rahvusvahelises opereerimisagentuuris, maksustatakse sellele residendile kuuluv kasum ainult selles lepinguosalises riigis, kus ta on. elanik.

 

Artikkel 9

Sidusettevõtted

1. Kus:

a) lepinguosalise riigi ettevõte osaleb otseselt või kaudselt teise lepinguosalise riigi ettevõtte juhtimises, kontrollis või kapitalis

b) samad isikud osalevad otseselt või kaudselt lepinguosalise riigi ettevõtte ja teise lepinguosalise riigi ettevõtte juhtimises, kontrollis või kapitalis ning mõlemal juhul seatakse või kehtestatakse nende kahe ettevõtte vahel tingimusi nende äri- või finantstegevuses. suhted, mis erinevad sõltumatute ettevõtete vahel sõlmitavatest suhetest, võib lepinguosaline riik lisada mis tahes kasumi, mis oleks saanud ühele ettevõtetest, kuid nende tingimuste tõttu ei ole kogunenud. selle ettevõtte kasumis ja maksustatakse vastavalt.

 

2. Kui lepinguosaline riik arvab selle riigi ettevõtte kasumi hulka – ja vastavalt maksustab – kasumi, mille teise lepinguosalise riigi ettevõtja on selles teises riigis maksustatud, ja kasum, mis on nii arvestatud, on kasum, mis oleks kogunenud esimesena nimetatud riigi ettevõte, kui kahe ettevõtte vahelised tingimused oleksid olnud samad, mis oleksid olnud sõltumatute ettevõtete vahel, kohandab see teine riik selles kasumilt maksustavat maksusummat asjakohaselt. Sellise kohandamise kindlaksmääramisel võetakse nõuetekohaselt arvesse käesoleva konventsiooni teisi sätteid ning osalisriikide pädevad asutused konsulteerivad vajaduse korral üksteisega.

 

Artikkel 10

Dividendid

1. Dividende, mida lepinguosalise riigi residendist äriühing maksab teise lepinguosalise riigi residendile, võib maksustada selles teises riigis.

 

2. Lepinguosalise riigi residendist äriühingu poolt väljamakstavaid dividende võib aga maksustada ka selles riigis vastavalt selle riigi seadustele, kuid kui dividendide tegelik omanik on teise lepinguosalise riigi resident, siis maksustatakse dividende, mis on makstud lepinguosalise riigi residendist äriühingu poolt. tasutud ei tohi ületada:

a) 5 protsenti dividendide brutosummast, kui tegelik tulusaaja on äriühing (va seltsing), kellele kuulub vahetult vähemalt 20 protsenti dividende maksva äriühingu kapitalist;

b) kõigil muudel juhtudel 15 protsenti dividendide brutosummast. Käesolev lõige ei mõjuta äriühingu selle kasumi maksustamist, millest dividende makstakse.

 

3. Mõiste “dividendid” tähendab selles artiklis kasumis osalemist aktsiatest või muudest õigustest, mis ei ole võlanõuded, samuti tulu muudest ettevõtte õigustest, mille suhtes kohaldatakse sama maksustamist kui aktsiatelt saadud tulu. selle riigi seadused, mille resident väljamakset teostav äriühing on.

 

4. Käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 sätteid ei kohaldata, kui dividendide tegelik tulusaaja, kes on lepinguosalise riigi resident, tegutseb teises lepinguosalises riigis, mille resident dividende maksv äriühing on, seal asuva püsiva tegevuskoha kaudu või osutab selles teises riigis iseseisvaid isiklikke teenuseid seal asuvast kindlast asukohast ning osalus, mille eest dividende makstakse, on sellise püsiva tegevuskoha või kindla asukohaga tegelikult seotud. Sellises vastavalt olukorrale kohaldatakse käesoleva konventsiooni artikli 7 või artikli 14 sätteid.

 

5. Kui lepinguosalise riigi residendist äriühing saab teisest lepinguosalisest riigist kasumit või tulu, ei või see teine riik maksustada selle äriühingu makstud dividende, välja arvatud niivõrd, kuivõrd selliseid dividende makstakse selle teise lepinguosalise riigi residendile. riik või niivõrd kui osalus, mille eest dividende makstakse, on tegelikult seotud selles teises riigis asuva püsiva tegevuskoha või kindla asukohaga ega sõltu äriühingu

jaotamata kasum maksustatakse äriühingu jaotamata kasumilt, isegi kui makstud dividendid või jaotamata kasum koosnevad täielikult või osaliselt kasumist või tulust, mis saadakse sellises teises riigis.

 

Artikkel 11

Huvi

1. Intresse, mis tekivad lepinguosalises riigis ja makstakse teise lepinguosalise riigi residendile, võib maksustada selles teises riigis.

 

2. Siiski võib lepinguosalises riigis tekkivaid intresse maksustada ka selles riigis vastavalt selle riigi seadustele, kuid kui intressi tegelik omanik on teise lepinguosalise riigi resident, ei tohi selliselt võetav maks ületada:

a) 5 protsenti intressi brutosummast, kui intressid tekivad lepinguosalises riigis ja mida makstakse mis tahes liiki laenudelt, mille on välja andnud teise riigi pank või mõni muu finantseerimisasutus, sealhulgas investeerimispangad ja säästud. pangad;

b) kõigil muudel juhtudel 10 protsenti intressi brutosummast.

 

3. Olenemata käesoleva artikli lõike 2 sätetest vabastatakse lepinguosalises riigis tekkivad intressid, mida makstakse teise lepinguosalise riigi residendile, kes on tegelik tulusaaja, esimesena nimetatud riigis maksust, kui seda maksti seoses antud, tagatud või kindlustatud laenu või mis tahes muu võlanõude või krediidi suhtes, mille on teise lepinguosalise riigi nimel taganud või kindlustanud selle volitatud organ.

 

4. Mõiste “intress” tähendab käesolevas artiklis kasutatavat tulu igasugustest võlanõuetest, olenemata sellest, kas need on hüpoteegiga tagatud või mitte ja millel on õigus osaleda võlgniku kasumis või mitte, eelkõige tulu valitsuse väärtpaberitest ja tuludest. võlakirjadest või võlakirjadest, sealhulgas selliste väärtpaberite, võlakirjade või võlakirjadega seotud preemiatest ja auhindadest.

 

5. Käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 sätteid ei kohaldata, kui intressi tegelik tulusaaja, kes on lepinguosalise riigi resident, tegutseb teises lepinguosalises riigis, kus intress tekib, püsiva tegevuskoha kaudu. või osutab selles teises riigis iseseisvaid isiklikke teenuseid seal asuvast kindlast asukohast ning võlanõue, mille pealt intressi makstakse, on tegelikult seotud sellise püsiva tegevuskoha või kindla asukohaga. Sellisel juhul kohaldatakse vastavalt olukorrale käesoleva konventsiooni artikli 7 või artikli 14 sätteid.

 

6. Intress loetakse tekkinuks lepinguosalises riigis, kui maksja on selle riigi resident. Kui aga intressi maksjal, olenemata sellest, kas ta on lepinguosalise riigi resident või mitte, on lepinguosalises riigis püsiv tegevuskoht või kindel asukoht, millega seoses tekkis võlgnevus, millelt intressi makstakse, ja sellist intressi kannab selline püsiv tegevuskoht või püsiv asukoht, siis selline intress loetakse tekkivaks riigis, kus asub püsiv tegevuskoht või kindel asukoht.

 

7. Kui maksja ja tegeliku tulusaaja või nende mõlema ja mõne muu isiku vahelise erisuhte tõttu ületab intressi suurus, võttes arvesse võlanõuet, mille eest seda makstakse, summat, mis oleks Sellise suhte puudumisel maksja ja tegelik tulusaaja on kokku leppinud, kohaldatakse käesoleva artikli sätteid ainult viimati nimetatud summa suhtes. Sellisel juhul jääb ületav osa maksetest maksustatavaks vastavalt iga lepinguosalise riigi seadustele, võttes nõuetekohaselt arvesse käesoleva lepingu teisi sätteid.

 

Artikkel 12

Autoritasud

1. Lepinguosalises riigis tekkivaid ja teise lepinguosalise riigi residendile makstavaid litsentsitasusid võib maksustada selles teises riigis.

 

2. Lepinguosalises riigis tekkivaid litsentsitasusid võib siiski maksustada ka selles riigis vastavalt selle riigi seadustele, kuid kui litsentsitasu tegelik omanik on teise lepinguosalise riigi resident, ei tohi selliselt võetav maks ületada:

 

a) 5 protsenti käesoleva artikli lõike 3 punktis a nimetatud maksete brutosummast;

b) 10 protsenti käesoleva artikli lõike 3 alapunktis b nimetatud maksete brutosummast.

 

3. Käesolevas artiklis kasutatud termin “kasutustasud” tähendab mis tahes makseid, mis on saadud tasu eest:

a) mis tahes patendi, kaubamärgi, disaini või mudeli, plaani, salajase valemi või protsessi kasutamine või kasutusõigus või tööstus-, kaubandus- või teaduskogemust puudutava teabe (oskusteabe) kasutamine;

b) kirjandus-, kunsti- või teadusteoste (sealhulgas kinematograafiafilmide ning raadio- või televisiooniringhäälingus kasutatavate filmide või lintide) autoriõiguste kasutamine või kasutusõigus.

 

4. Käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 sätteid ei kohaldata, kui autoritasu tegelik tulusaaja, kes on lepinguosalise riigi resident, tegutseb teises lepinguosalises riigis, kus litsentsitasud tekivad, äritegevuse kaudu. seal asuv püsiv tegevuskoht või osutab selles teises riigis sõltumatuid isiklikke teenuseid seal asuvast kindlast asukohast ning õigus või vara, mille eest litsentsitasusid makstakse, on sellise püsiva tegevuskoha või kindla asukohaga tegelikult seotud. Sellisel juhul kohaldatakse vastavalt olukorrale käesoleva konventsiooni artikli 7 või artikli 14 sätteid.

 

5. Kasutustasu loetakse tekkinuks lepinguosalises riigis, kui maksja on selle riigi resident. Kui aga autoritasu maksval isikul, olenemata sellest, kas ta on lepinguosalise riigi resident või mitte, on lepinguosalises riigis püsiv tegevuskoht või kindel asukoht, millega seoses tekkis võlgnevus, millelt autoritasu makstakse, ja selliseid litsentsitasusid kannab selline püsiv tegevuskoht või kindel asukoht, seejärel selliseid kasutustasusid loetakse tekkivaks riigis, kus asub püsiv tegevuskoht või kindel asukoht.

 

6. Kui maksja ja tegeliku tulusaaja või nende mõlema ja mõne muu isiku vahelise erilise suhte tõttu ületab litsentsitasude suurus, võttes arvesse kasutamist, õigust või teavet, mille eest neid makstakse, mis tahes eest põhjus, summa, milles maksja ja tegelik tulusaaja oleksid sellise suhte puudumisel kokku leppinud, kohaldatakse käesoleva artikli sätteid ainult viimati nimetatud summa suhtes. Sellisel juhul jääb ületav osa maksetest maksustatavaks vastavalt iga lepinguosalise riigi seadustele, võttes nõuetekohaselt arvesse käesoleva lepingu teisi sätteid.

 

Artikkel 13

Kapitali juurdekasv

1. Kasu, mille lepinguosalise riigi resident saab käesoleva lepingu artiklis 6 nimetatud teises lepinguosalises riigis asuva kinnisvara võõrandamisest, võib maksustada selles teises riigis.

 

2. Kasu, mille lepinguosalise riigi resident saab võõrandamisest:

a) aktsiad, välja arvatud heakskiidetud börsil noteeritud aktsiad, mille väärtus või suurem osa nende väärtusest tuleneb otseselt või kaudselt teises lepinguosalises riigis asuvast kinnisvarast, või

b) osalus seltsingus, mille vara koosneb peamiselt teises lepinguosalises riigis asuvast kinnisvarast või lõigus nimetatud osadest. a) võib maksustada selles teises riigis.

 

3. Kasu lepinguosalise riigi ettevõtte teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha ärivara hulka kuuluva vallasvara või lepinguosalise riigi residendi teises lepinguosalises riigis asuva kindla asukohaga vallasvara võõrandamisest. lepinguosaline riik iseseisvate isiklike teenuste osutamise eesmärgil, sealhulgas sellist kasu sellise püsiva tegevuskoha (üksi või koos kogu ettevõttega) või sellise püsiva asukoha võõrandamisest võib maksustada selles teises riigis.

 

4. Kasu, mis saadakse lepinguosalise riigi ettevõtte poolt rahvusvahelises liikluses kasutatavate mere-, paatide või õhusõidukite või selliste mere-, paatide või õhusõidukite käitamisega seotud vallasvara võõrandamisest, maksustatakse ainult selles lepinguosalises riigis.

 

5. Kasu, mis saadakse käesoleva artikli lõigetes 1, 2, 3 ja 4 nimetamata vara võõrandamisest, maksustatakse ainult selles lepinguosalises riigis, mille resident võõrandaja on.

 

Artikkel 14

Sõltumatud isiklikud teenused

1. Lepinguosalise riigi residendi poolt kutsealaste teenuste või muu iseseisva tegevuse eest saadud tulu maksustatakse ainult selles riigis, välja arvatud juhul, kui tal on teises lepinguosalises riigis oma tegevuseks regulaarselt kasutatav püsibaas. . Kui tal on selline kindel asukoht, võib tulu maksustada teises riigis, kuid ainult selles osas, mis on omistatav sellele kindlale asukohale.

 

2. Mõiste “professionaalsed teenused” hõlmab eelkõige iseseisvat teadus-, kirjandus-, kunsti-, haridus- või õppetegevust, samuti arstide, juristide, inseneride, arhitektide, hambaarstide ja raamatupidajate iseseisvat tegevust.

 

Artikkel 15

Sõltuvad isiklikud teenused

1. Lepingu artiklite 16, 18, 19 ja 20 sätete kohaselt maksustatakse lepinguosalise riigi residendi poolt töötamise eest saadavat palka, töötasu ja muid sarnaseid tasusid ainult selles riigis, välja arvatud juhul, kui seda tööd tehakse teine lepinguosaline riik. Kui töötatakse nii, võib sellest saadavat tasu maksustada selles teises riigis.

 

2. Olenemata käesoleva artikli lõike 1 sätetest maksustatakse lepinguosalise riigi residendi poolt teises lepinguosalises riigis tehtud töö eest saadud tasu ainult esimesena nimetatud riigis, kui:

 

a) saaja viibib teises riigis ajavahemiku või ajavahemike jooksul, mis kokku ei ületa 183 päeva mis tahes kaheteistkümnekuulise perioodi jooksul, mis algab või lõpeb asjaomasel kalendriaastal; ja

b) töötasu maksab või maksab tööandja, kes ei ole teise riigi resident; ja

c) töötasu ei maksa tööandjal teises riigis asuv püsiv tegevuskoht või kindel asukoht.

 

3. Olenemata käesoleva artikli eelmistest sätetest võib rahvusvahelises liikluses kasutataval laeval, kaatril või õhusõidukil tehtava töö eest saadavat tasu maksustada selles lepinguosalises riigis, mille resident laeva, kaatri või õhusõidukiga opereeriv ettevõte on. .

 

Artikkel 16

Direktorite tasud

Juhatajatasusid ja muid sarnaseid makseid, mida lepinguosalise riigi resident saab teise lepinguosalise riigi residendist äriühingu juhatuse või muu sarnase organi liikmena, võib maksustada selles teises riigis. .

 

Artikkel 17

Kunstnikud ja sportlased

1. Olenemata käesoleva konventsiooni artiklite 14 ja 15 sätetest saab lepinguosalise riigi resident meelelahutajana, näiteks teatri-, kino-, raadio- või teleartistina või muusikuna või sportlasena saada tulu isiklikust tulust. teises lepinguosalises riigis teostatavat tegevust kui sellist, võib maksustada selles teises riigis.

 

2. Kui meelelahutaja või sportlase isikliku tegevusega seotud tulu ei laeku mitte meelelahutajale või sportlasele endale, vaid teisele isikule, võib see tulu olenemata käesoleva konventsiooni artiklite 7, 14 ja 15 sätetest, maksustada selles lepinguosalises riigis, kus meelelahutaja või sportlane tegutseb.

 

3. Olenemata käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 sätetest vabastatakse käesolevas artiklis nimetatud tulu maksust selles lepinguosalises riigis, kus meelelahutaja või sportlane tegutseb, kui sellist tegevust rahastatakse olulisel määral riigi rahalistest vahenditest. üks või mõlemad lepinguosalised riigid või neid tehakse kultuurikoostöölepingu alusel lepinguosaliste riikide vahel.

 

Artikkel 18

Pensionid

1. Vastavalt käesoleva lepingu artikli 19 lõike 2 sätetele maksustatakse lepinguosalise riigi residendile varasema töötamise eest makstavaid pensione ja muid sarnaseid tasusid ainult selles riigis.

 

2. Olenemata käesoleva artikli lõike 1 sätetest maksustatakse lepinguosalise riigi sotsiaalkindlustusseaduste või riikliku pensioniplaani alusel tehtud pensionid ja maksed ainult selles riigis.

 

Artikkel 19

Valitsusteenistus

1. a) Tasu, välja arvatud pension, mida lepinguosaline riik või selle poliitiline allüksus või kohalik omavalitsus maksab üksikisikule sellele riigile või allüksusele või omavalitsusele osutatud teenuste eest, maksustatakse ainult selles riigis.

b) Olenemata alapunkti sätetest Selle lõike a) kohaselt maksustatakse selline tasu ainult teises lepinguosalises riigis, kui teenust osutatakse selles riigis ja isik on selle riigi resident, kes:

i) on selle riigi kodanik; või

(ii) ei saanud selle riigi residendiks üksnes teenuste osutamise eesmärgil.

2. a) Iga lepinguosalise riigi või selle poliitilise allüksuse või kohaliku omavalitsuse poolt või nende loodud fondidest makstavat pensioni üksikisikule selle riigi või allüksuse või ametiasutuse teenuste eest maksustatakse ainult selles riigis.

b) Olenemata alapunkti sätetest Selle lõike a) kohaselt maksustatakse sellist pensioni ainult teises lepinguosalises riigis, kui isik on selle riigi resident ja kodanik.

 

3. Konventsiooni artiklite 15, 16, 17 ja 18 sätteid kohaldatakse lepinguosalise riigi või selle poliitilise allüksuse või kohaliku omavalitsuse äritegevusega seotud teenuste eest makstava tasu ja pensioni suhtes.

 

Artikkel 20

Õpilased

1. Maksed, mida õpilane või praktikant, kes on või oli vahetult enne lepinguosalise riigi külastamist teise lepinguosalise riigi resident ja viibib esimesena nimetatud riigis üksnes oma hariduse või koolituse eesmärgil, saab oma ülalpidamiseks. , ei maksustata haridust või koolitust esmamainitud riigis tingimusel, et sellised maksed pärinevad väljaspool seda riiki asuvatest allikatest.

 

2. Tulu, mida üliõpilane või praktikant saab oma tegevuse eest selles lepinguosalises riigis, kus ta viibib üksnes oma hariduse või koolituse eesmärgil, ei maksustata selles riigis. Seda vabastust kohaldatakse ainult kuni kahe aasta jooksul alates kuupäevast, mil ta saabub esmakordselt sellesse riiki oma hariduse või koolituse eesmärgil.

 

Artikkel 21

Teine sissetulek

1. Lepinguosalise riigi residendi tulud, olenemata nende tekkekohast, mida ei ole käsitletud käesoleva lepingu eelmistes artiklites, maksustatakse ainult esimesena nimetatud riigis.

 

2. Käesoleva artikli lõike 1 sätteid ei kohaldata tulu suhtes, välja arvatud käesoleva konventsiooni artikli 6 lõikes 2 määratletud kinnisvaratulu, kui sellise tulu saaja, kes on lepinguosalise riigi resident, tegeleb ettevõtlusega. teises lepinguosalises riigis seal asuva püsiva tegevuskoha kaudu või osutab selles teises riigis iseseisvaid isiklikke teenuseid seal asuvast kindlast asukohast ning õigus või vara, mille pealt tulu makstakse, on tegelikult seotud sellise püsiva või püsiva tegevuskohaga. alus. Sellisel juhul kohaldatakse vastavalt olukorrale käesoleva konventsiooni artikli 7 või artikli 14 sätteid.

 

Artikkel 22

Kapital

1. Kapitali, mis koosneb käesoleva lepingu artiklis 6 nimetatud kinnisvarast, mis kuulub lepinguosalise riigi residendile ja asub teises lepinguosalises riigis, võib maksustada selles teises riigis.

 

2. Kapital, mida esindab vallasvara, mis on osa lepinguosalise riigi ettevõtte teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha ärivarast, või lepinguosalise riigi residendi teises lepinguosalises riigis asuvast kindlast asukohast koosnev vallasvara. iseseisvate isiklike teenuste osutamise eesmärgil võib maksustada selles teises riigis.

 

3. Kapitali, mida esindavad lepinguosalise riigi ettevõtte rahvusvahelises liikluses kasutatavad mere-, kaatrid ja õhusõidukid, ning selliste mere-, paatide ja õhusõidukite käitamisega seotud vallasvara, maksustatakse ainult selles lepinguosalises riigis.

 

4. Kõik muud lepinguosalise riigi residendi kapitali osad maksustatakse ainult selles riigis.

 

Artikkel 23

Topeltmaksustamise kaotamine

1. Vastavalt Ukraina seaduse sätetele, mis käsitlevad kõrvaldamist topeltmaksustamise (mis ei mõjuta selle üldpõhimõtet), Luksemburgi seaduste ja käesoleva kasumikonventsiooni kohaselt makstud Luksemburgi maksu, Luksemburgis asuvast allikast või Luksemburgis asuvast sissenõutavast kapitalist saadud tulu lubatakse krediteerida mis tahes Ukraina maksust. arvutatakse samade kasumite, tulude või kapitali alusel, millelt Luksemburgi maks on tasutud.

 

2. Vastavalt Luksemburgi seaduse sätetele topeltmaksustamise kaotamise kohta (mis ei mõjuta selle üldpõhimõtet), kõrvaldatakse Luksemburgis topeltmaksustamine järgmiselt:

a) Kui Luksemburgi resident saab tulu või omab kapitali, mida vastavalt käesoleva lepingu sätetele võib maksustada Ukrainas, kohaldab Luksemburg vastavalt alapunktide sätetele. b) ja c) vabastada selline tulu või kapital maksust.

b) Kui Luksemburgi resident saab tulu, mida võib vastavalt käesoleva lepingu artiklite 10, 11 ja 12 sätetele maksustada Ukrainas, lubab Luksemburg selle residendi tulumaksust maha arvata summa, mis on võrdne Ukrainas makstud maksule.

c) Kui Luksemburgi residendist äriühing saab dividende Ukraina allikatest, vabastab Luksemburg sellised dividendid maksust tingimusel, et Luksemburgi residendist äriühing omab aruandeaasta algusest alates otseselt vähemalt 10 protsenti dividendidest. dividende maksva äriühingu kapital ja kui selle äriühingu suhtes kohaldatakse Ukrainas Luksemburgi ettevõtte tulumaksule vastavat tulumaksu. Eespool nimetatud Ukraina ettevõtte aktsiad on samadel tingimustel vabastatud Luksemburgi kapitalimaksust.

 

3. Lepinguosalises riigis käesoleva artikli lõike 1 või lõike 2 punkti b alusel ette nähtud mahaarvamised ei tohi kummalgi juhul ületada seda osa tulu- või kapitalimaksust, mis on arvutatud enne mahaarvamist, mis on omistatav, vastavalt olukorrale tulule või kapitalile, mida võidakse selles riigis maksustada.

 

4. Kui lepinguosalise riigi residendi tulu või kapital on lepingu mis tahes sätte kohaselt selles riigis maksust vabastatud, võib see riik sellest hoolimata sellise residendi ülejäänud tulult või kapitalilt maksusumma arvutamisel: maksust vabastatud tulu või kapitali.

 

5. Käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaldamisel käsitatakse lepinguosalise riigi residendi teenitud kasumit, tulu ja kapitali kasvutulu, mida võib vastavalt käesolevale lepingule maksustada teises lepinguosalises riigis, allikatest, mis pärinevad selles teises lepinguosalises riigis. osalisriik.

 

Artikkel 24

Mittediskrimineerimine

1. Lepinguosalise riigi kodanike suhtes ei kohaldata teises lepinguosalises riigis ühtegi maksustamist ega sellega seotud nõuet, mis on teistsugune või koormavam kui maksustamine ja sellega seotud nõuded, mida selle teise riigi kodanikud samadel asjaoludel, eelkõige elukoha suhtes, on või võidakse allutada. Olenemata käesoleva konventsiooni artikli 1 sätetest kohaldatakse seda sätet ka isikute suhtes, kes ei ole ühe või mõlema lepinguosalise riigi residendid.

 

2. Lepinguosalise riigi residentidest kodakondsuseta isikute suhtes ei kohaldata kummaski lepinguosalises riigis ühtegi maksu ega sellega seotud nõuet, mis on muud või koormavam kui maksustamine ja sellega seotud nõuded, mida samadel asjaoludel kohaldatakse asjaomase riigi kodanikele. või võidakse allutada.

 

3. Lepinguosalise riigi ettevõtte teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha maksustamine ei või olla selles teises riigis ebasoodsam kui selle teise riigi sama tegevusega ettevõtete maksustamine.

 

4. Lepinguosalise riigi ettevõtte poolt teise lepinguosalise riigi residendile makstavad intressid, kasutustasud ja muud väljamaksed, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse käesoleva konventsiooni artikli 9 lõike 1, artikli 11 lõike 7 või artikli 12 lõike 6 sätteid. on sellise ettevõtte maksustatava kasumi kindlaksmääramisel mahaarvatavad samadel tingimustel, kui need oleks makstud esimesena nimetatud riigi residendile. Samamoodi on lepinguosalise riigi ettevõtte kõik võlad teise lepinguosalise riigi residendi ees mahaarvatavad sellise ettevõtte maksustatava kapitali määramisel samadel tingimustel, nagu oleksid need olnud lepinguosalise riigi residendiga. esmamainitud riik.

 

5. Lepinguosalise riigi ettevõtted, mille kapitali täielikult või osaliselt omab või kontrollib otseselt või kaudselt üks või mitu teise lepinguosalise riigi residenti, ei kuulu esimesena nimetatud riigis maksustamisele ega sellega seotud nõuete alla. see on muu või koormavam kui maksustamine ja sellega seotud nõuded, mida esimesena nimetatud riigi teistele samalaadsetele ettevõtetele kohaldatakse või võidakse kohaldada.

 

6. Midagi selles artiklis sisalduvat ei tõlgendata nii, et see kohustaks kumbagi lepinguosalist riiki võimaldama üksikisikutele, kes ei ole selle riigi resident, perekonnaseisu või perekondlike kohustuste tõttu isiklikke maksusoodustusi, -soodustusi ja -vähendusi, mida ta annab oma residentidele või mõnele muule riigile. isiklikud soodustused, maksusoodustused ja -vähendused, mida antakse nii residentidele üksikisikutele üldistes maksuseadustes mitte sisalduvate kriteeriumide alusel.

 

7. Olenemata artikli 2 sätetest kohaldatakse käesoleva artikli sätteid igat liiki ja kirjeldusega maksude suhtes.

 

Artikkel 25

Vastastikuse kokkuleppe protseduur

1. Kui lepinguosalise riigi resident arvab, et ühe või mõlema lepinguosalise riigi tegevus toob kaasa või toovad kaasa tema jaoks maksustamise, mis ei ole kooskõlas käesoleva lepingu sätetega, võib ta sõltumata nende riikide siseriiklikus õiguses ette nähtud õiguskaitsevahenditest. riigid esitavad oma juhtumi selle osalisriigi pädevale ametiasutusele, mille resident ta on, või, kui tema juhtum kuulub käesoleva konventsiooni artikli 24 lõike 1 alla, siis selle osalisriigi pädevale ametiasutusele, mille kodanik ta on.]

Juhtum tuleb esitada kolme aasta jooksul alates esimesest teatamisest meetme kohta, mille tulemuseks on käesoleva lepingu sätetele mittevastav maksustamine.

 

2. Pädev asutus püüab, kui vastuväide tundub talle põhjendatud ja kui ta ise ei suuda leida rahuldavat lahendust, lahendada juhtumi vastastikusel kokkuleppel teise lepinguosalise riigi pädeva asutusega, et maksustamise vältimine, mis ei ole kooskõlas lepinguga. Kõik saavutatud kokkulepped rakendatakse olenemata lepinguosaliste riikide siseriiklikus õiguses sätestatud tähtaegadest.

 

3. Lepinguosaliste riikide pädevad ametivõimud püüavad vastastikusel kokkuleppel lahendada kõik raskused või kahtlused, mis tekivad seoses konventsiooni tõlgendamise või kohaldamisega.

 

4. Lepinguosaliste riikide pädevad ametivõimud võivad eelnevate lõigete tähenduses kokkuleppe saavutamiseks üksteisega otse suhelda.

 

Artikkel 26

Teabevahetus

1. Lepinguosaliste riikide pädevad ametivõimud vahetavad teavet, mis on ettenähtavalt oluline käesoleva konventsiooni sätete täitmiseks või igat liiki ja maksudega seotud siseriiklike seaduste haldamiseks või jõustamiseks, mis on kehtestatud lepinguosaliste riikide või nende riikide nimel. poliitilistele allüksustele või kohalikele omavalitsustele, kuivõrd nende alusel maksustamine ei ole konventsiooniga vastuolus. Teabevahetus ei ole artiklitega 1 ja 2 piiratud.

 

2. Mis tahes teavet, mille osalisriik on saanud lõike 1 alusel, käsitletakse salajasena samal viisil kui teavet, mis on saadud selle riigi siseriiklike seaduste alusel ning see avaldatakse ainult isikutele või ametiasutustele (sealhulgas kohtud ja haldusorganid), kes on seotud hindamisega või lõikes 1 nimetatud maksudega seotud kaebuste kogumine, täitmine või kohtu alla andmine, kaebuste otsustamine või järelevalve teostamine ülaltoodud. Sellised isikud või asutused kasutavad teavet ainult sellistel eesmärkidel. Nad võivad avaldada teabe avalikus kohtumenetluses või kohtuotsustes. Olenemata eeltoodust võib lepinguosalise riigi saadud teavet kasutada muudel eesmärkidel, kui seda teavet võib kasutada sellistel muudel eesmärkidel mõlema riigi seaduste alusel ja teabe edastanud riigi pädev asutus lubab seda kasutada.

 

3. Mitte mingil juhul ei tohi lõigete 1 ja 2 sätteid tõlgendada nii, et need paneksid osalisriigile kohustuse:

a) rakendada haldusmeetmeid, mis on vastuolus selle või teise lepinguosalise riigi seaduste ja haldustavadega;

b) anda teavet, mis ei ole selle või teise lepinguosalise riigi seaduste või tavapärase haldustegevuse käigus kättesaadav;

c) anda teavet, mis avalikustaks mis tahes kaubandus-, äri-, tööstus-, äri- või kutsesaladuse või kaubandusprotsessi, või teavet, mille avaldamine oleks vastuolus avaliku korraga (avalikkuse kord).

 

4. Kui lepinguosaline riik taotleb teavet vastavalt käesolevale artiklile, kasutab teine lepinguosaline riik nõutud teabe saamiseks oma teabe kogumise meetmeid, isegi kui see teine riik ei pruugi seda teavet oma maksustamise eesmärgil vajada. Eelmises lauses sisalduva kohustuse suhtes kehtivad lõikes 3 sätestatud piirangud, kuid neid piiranguid ei tohi mingil juhul tõlgendada nii, et see lubab osalisriigil keelduda teabe esitamisest üksnes seetõttu, et tal puudub selle vastu siseriiklik huvi. teavet.

 

5. Lõike 3 sätteid ei tohi mingil juhul tõlgendada nii, et see lubab lepinguosalisel riigil keelduda teabe andmisest üksnes seetõttu, et teave on panga, muu finantsasutuse, esindaja või asutuse või usaldusisikuna tegutseva isiku valduses või kuna see on seotud teabega. omandihuvile isikus.

 

Artikkel 27

Diplomaatiliste või alaliste esinduste ja konsulaaresinduste liikmed

Miski käesolevas konventsioonis ei mõjuta rahalisi privileege, mis antakse diplomaatiliste või alaliste esinduste või konsulaaresinduste liikmetele rahvusvahelise õiguse üldreeglite või erikokkulepete sätete alusel.

 

Artikkel 28

Jõustumine

Kumbki lepinguosaline riik teavitab teineteist diplomaatiliste kanalite kaudu oma siseriiklikus õiguses käesoleva konventsiooni jõustumiseks nõutavate menetluste lõpuleviimisest. Käesolev konventsioon jõustub nendest teadetest hilisema kuupäeval ja jõustub seejärel:

a) tuluallikal kinnipeetavate maksude puhul tulule, mis on saadud lepingu jõustumise aastale järgneva kalendriaasta 1. jaanuaril või pärast seda;

b) muude tulumaksude ja kapitalimaksude osas maksudele, mis kuuluvad tasumisele mis tahes maksustamisaastal, mis algab lepingu jõustumise aastale järgneva kalendriaasta 1. jaanuaril või hiljem.

 

Artikkel 29

Lõpetamine

Käesolev konventsioon jääb jõusse seni, kuni üks osalisriik selle lõpetab. Kumbki osalisriik võib konventsiooni lõpetada diplomaatiliste kanalite kaudu, teatades sellest vähemalt kuus kuud enne iga kalendriaasta lõppu, mis algab pärast viie aasta möödumist konventsiooni jõustumise kuupäevast. , kaotab konventsioon kehtivuse:

 

a) allikast kinnipeetavate maksude puhul tulule, mis on saadud teate esitamise aastale järgneva kalendriaasta 1. jaanuaril või pärast seda;

b) muude tulu- ja kapitalimaksude osas maksudele, mis kuuluvad tasumisele mis tahes maksustamisaastal, mis algab teate esitamise aastale järgneva kalendriaasta 1. jaanuaril või hiljem.